Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Alamliik, Albaania, Aragatsotni maakond, Ararati maakond, Armaviri maakond, Armeenia, Širaki maakond, Balkani poolsaar, Boalased, Booidea, Bulgaaria, Carl von Linné, Doonau, Euroopa, Hämarik, Imetajad, Jerevan, Karl Eduard von Eichwald, Kaspia meri, Küklaadid, Kõhukilbised, Keelikloomad, Kotajkhi maakond, Kreeka, Liiv, Liivaboa, Liivaboalased, Linnud, Loomad, Maolised, Muld, Nälkjad, Närilised, Org, Põhja-Aafrika, Põhja-Makedoonia, Rand, Roomajad, Roomajate andmebaas, Rumeenia, Silm, Silmaava, Sisalikulised, Sjunikhi maakond, Soomused, Soomuselised, Suguküpsus, Tavuši maakond, Türgi, Vajotsh Dzori maakond, ..., Väike-Aasia. Laienda indeks (1 rohkem) »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Alamliik · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Albaania · Näe rohkem »
Aragatsotni maakond
Aragatsotni maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Aragatsotni maakond · Näe rohkem »
Ararati maakond
Ararati maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Ararati maakond · Näe rohkem »
Armaviri maakond
Armaviri maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Armaviri maakond · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Armeenia · Näe rohkem »
Širaki maakond
Širaki maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Širaki maakond · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Boalased
Boalased (Boidae) on madude sugukond.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Boalased · Näe rohkem »
Booidea
Booidea on madude ülemsugukond.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Booidea · Näe rohkem »
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Bulgaaria · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Doonau · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Euroopa · Näe rohkem »
Hämarik
Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Hämarik · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Imetajad · Näe rohkem »
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Jerevan · Näe rohkem »
Karl Eduard von Eichwald
Karl Eduard von Eichwald Karl Eduard von Eichwald (vene keeles Эдуард Иванович Эйхвальд; 4. juuli 1795 Jelgava, Kuramaa kubermang – 10. november 1876 Peterburi) oli baltisaksa geoloog ja arst.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Karl Eduard von Eichwald · Näe rohkem »
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Kaspia meri · Näe rohkem »
Küklaadid
Küklaadid (kreeka ja vanakreeka Κυκλάδες (Kyklades)) on saarestik Egeuse mere keskosas.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Küklaadid · Näe rohkem »
Kõhukilbised
Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Kõhukilbised · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kotajkhi maakond
Kotajkhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Kotajkhi maakond · Näe rohkem »
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Kreeka · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Liiv · Näe rohkem »
Liivaboa
Liivaboa (Eryx) on maoperekond.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Liivaboa · Näe rohkem »
Liivaboalased
Liivaboalased (Erycinae) on mürgita madude alamsugukond.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Liivaboalased · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Loomad · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Maolised · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Muld · Näe rohkem »
Nälkjad
Nälkjaid Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Nälkjad · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Närilised · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Org · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Põhja-Makedoonia
Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Põhja-Makedoonia · Näe rohkem »
Rand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Rand · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Roomajad · Näe rohkem »
Roomajate andmebaas
Roomajate andmebaas (inglise keeles The Reptile Database; Reptile DB) on teaduslik veebiandmebaas, kuhu kogutakse taksonoomilist informatsiooni kõigi tänapäeval elavate roomajate seltsi liigitatud loomade, nagu kilpkonnaliste, maoliste, sisalikuliste, krokodilliliste, tuataarade ja taanduriliste kohta.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Roomajate andmebaas · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Rumeenia · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Silm · Näe rohkem »
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Silmaava · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Sjunikhi maakond
Sjunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Sjunikhi maakond · Näe rohkem »
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Soomused · Näe rohkem »
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Soomuselised · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Tavuši maakond
Tavuši maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Tavuši maakond · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Türgi · Näe rohkem »
Vajotsh Dzori maakond
Vajotsh Dzori maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Vajotsh Dzori maakond · Näe rohkem »
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Uus!!: Lääne-liivaboa ja Väike-Aasia · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Anguis jaculus, Boa turcica, Eryx cerastes, Eryx familiaris, Eryx jaculus, Eryx turcicus.
