Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Antarktika, Arktika, Arktika saarestik, F-RAM, Frami muuseum, Franz Josephi maa, Fridtjof Nansen, Gröönimaa, Hülglased, Hoovus, Jää, Jääkaru, Kuunar, Laevamast, Larvik, Lõunapoolus, Liha, Muuseumlaev, Norra, Oslo, Otto Sverdrup, Põhja-Jäämeri, Põhjapoolus, Polaaruurimine, Rasvad, Roald Amundsen, Säilmälu, Siber, Suusad, Teravmäed, Uurimislaev, 1892, 1898, 1902, 1910, 1912, 1936.
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Fram ja Antarktika · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Fram ja Arktika · Näe rohkem »
Arktika saarestik
Asend maailma kaardil Kanada Arktika saarestik (inglise keeles Arctic Archipelago, ka Canadian Arctic Islands) on Kanadale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Fram ja Arktika saarestik · Näe rohkem »
F-RAM
F-RAM ehk ferroelektriline RAM (ka FeRAM või FRAM) on säilmälu tüüp (non-volatile), mis sarnaneb DRAMiga, kuid mittejuhtivate kihtide asemel kasutatakse kondensaatoriks ferroelektrilisi kihte.
Uus!!: Fram ja F-RAM · Näe rohkem »
Frami muuseum
thumb Frami muuseum (norra keeles Frammuseet) on muuseum, mis räägib Norra polaaravastus- ja uurimisretkedest.
Uus!!: Fram ja Frami muuseum · Näe rohkem »
Franz Josephi maa
Franz Josephi maa Franz Josephi maa on saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Fram ja Franz Josephi maa · Näe rohkem »
Fridtjof Nansen
Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.
Uus!!: Fram ja Fridtjof Nansen · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Fram ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Fram ja Hülglased · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Fram ja Hoovus · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Fram ja Jää · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Fram ja Jääkaru · Näe rohkem »
Kuunar
Rootsi lipu all seilav kuunar Atene Kuunar on kahe- kuni seitsmemastiline pikipurjestusega purjelaevatüüp, mille fokkmasti (esimene mast vöörist) topp pole ahtripoolsematest kõrgemal.
Uus!!: Fram ja Kuunar · Näe rohkem »
Laevamast
Puksiirlaeva Odin signaalmast Sõjalaeva tornikujulised mastid Madrused õppepurjelaeva fokkmasti ronimas Mast ehk laevamast on laeval või muul veesõidukil olev märgatavalt üles välja ulatuv stabiilne funktsionaalne latt, post või torn.
Uus!!: Fram ja Laevamast · Näe rohkem »
Larvik
Larvik on sadamalinn Norra kaguosas Vestfold og Telemargi maakonnas, Larviki valla keskus.
Uus!!: Fram ja Larvik · Näe rohkem »
Lõunapoolus
Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Fram ja Lõunapoolus · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Fram ja Liha · Näe rohkem »
Muuseumlaev
Laevade kõrval eksponeeritakse ka allveelaevu. Näiteks Soome ainuke allveelaev, Vesikko, on samuti muuseumlaev Muuseumlaev on muuseumis või muus külastamiseks sobivas asukohas alaliselt eksponeeritav laev.
Uus!!: Fram ja Muuseumlaev · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Fram ja Norra · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Fram ja Oslo · Näe rohkem »
Otto Sverdrup
Otto Neumann Knoph Sverdrup (31. oktoober 1854 Bindal, Helgeland – 26. november 1930) oli Norra meremees ja polaaruurija.
Uus!!: Fram ja Otto Sverdrup · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Fram ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Fram ja Põhjapoolus · Näe rohkem »
Polaaruurimine
Briti Antarktika-uurija Ernest Shackletoni skulptuur Londonis Royal Geographical Society peakorteri ees, mis kujutab polaaruurija riietust vastavuses polaaralade karmidele ilmatingimustele 1910. aastatel Polaaruurimine on Maa polaaralade – Arktika piirkonna ja Antarktise – uurimisprotsess.
Uus!!: Fram ja Polaaruurimine · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Fram ja Rasvad · Näe rohkem »
Roald Amundsen
Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 – 18. juuni 1928) oli norra polaaruurija.
Uus!!: Fram ja Roald Amundsen · Näe rohkem »
Säilmälu
Säilmälu on niisugune elektroonne mittehaihtuv mälu (ingl non-volatile memory), milles salvestatud andmed säilivad ka toitepinge väljalülitamise järel.
Uus!!: Fram ja Säilmälu · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Fram ja Siber · Näe rohkem »
Suusad
236x236px Suusad on paarina kasutatavad ja jalatsite külge kinnitatavad lumel liikumise ehk suusatamise vahendid.
Uus!!: Fram ja Suusad · Näe rohkem »
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Fram ja Teravmäed · Näe rohkem »
Uurimislaev
TTÜ Meresüsteemide Instituudi uurimislaev Salme Uurimislaev on veekogul liikumist eeldavaks teaduslikuks uurimistegevuseks valmistatud või kohandatud laev.
Uus!!: Fram ja Uurimislaev · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Fram ja 1892 · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Fram ja 1898 · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Fram ja 1902 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Fram ja 1910 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Fram ja 1912 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Fram ja 1936 · Näe rohkem »
