Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Aleksandri tänav, Antiikaeg, Ülejõe (Tartu), Õigeusk, Cēsis, Eesti Maaülikool, Emajõgi, Filippo Paulucci, Friedrich Suur, Friis, Gildi tänav, Gootika, Haridus- ja Teadusministeerium, Henningi plats, Hugo Treffneri Gümnaasium, Jaama mõis, Jaama tänav (Tartu), Johann Wilhelm Krause, Kaitseväe Akadeemia, Kalevi tänav, Kaluri tänav (Tartu), Kassel, Kivi tänav (Tartu), Kivisild (Tartu), Klassitsism, Lina tänav, Narva maantee (Tartu), Nina Jumalaema Kaitsmise kirik, Nina küla, Palladianism, Peterburi tänav, Poe tänav, Promenaad, Raatuse tänav, Räpina, Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik, Rüütli tänav (Tartu), Riia tänav, Risaliit, Saduküla mõis, Sammas, Sootaga mõis, Staadioni tänav, Talastik, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Jaani kirik, Tartu Kaubahoov, Tartu Kreiskool, Tartu Kubermangugümnaasium, ..., Tartu Maarja kirik, Tartu Maarja kogudus, Tartu vanalinn, Tõlliste, Teine maailmasõda, Uusgootika, Valgustusajastu, Vallikraav, Vecpiebalga kirikumõis, Vene tänav (Tartu), Venemaa Keisririik, 1775. aasta Tartu tulekahju, 1782, 1846, 2. juuli. Laienda indeks (15 rohkem) »
Aleksandri tänav
Aleksandri tänava algus 6. augustil 2011 Aleksandri tänav (varem Nõukogude tänav; saksa keeles Alexanderstraße, Schweinkoppelstrasse 'Seakopli tänav', Neue Straße 'Uus tänav') on tänav Tartus Kesklinna ja Karlova linnaosas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Aleksandri tänav · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Ülejõe (Tartu)
Ülejõe linnaosa nähtuna Emajõe Ärikeskusest Ülejõe uus ja vana hoonestus 2021. aasta detsembris Ülejõe linnaosa asub Tartus, Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Ülejõe (Tartu) · Näe rohkem »
Õigeusk
liturgiline riietus, Venemaa Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Õigeusk · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Cēsis · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Emajõgi · Näe rohkem »
Filippo Paulucci
kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Friis
Friisi ja karniisi kujunduse variandid. Meyers Kleines Konversationslexikon, tahvel artikli "Baukunst" juures, lk. 194. Tõlge lisatud Anteemionfriis, munavööt ja astragaal. Erechtheioni friis 5. sajandist eKr Ateena Tuulte torni friisil on kujutatud 8 tuult Historitsistlik friis Circus'e fassaadil Bathis Friise keskaja ehitistelt: ümarkaarfriis, ristkaarfriis ja täringfriis, ja kaks varianti inglise romaanikale iseloomulikest nn 'nokkpeadest' (''beak-head ornament''). Meyers Kleines Konversationslexikon, joonis artikli "Fries" juures Friis (sõna oletatav päritolu ladina Phrygium 'früügia tikand'Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 9. 1993, üle itaalia fregio ja prantsuse frise, saksa sõnast Fries) kõige üldisemas tähenduses on horisontaalne, kogu ulatuses muutumatu laiusega lame (erinevalt eenduvast simsist või karniisist) ehisriba.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Friis · Näe rohkem »
Gildi tänav
Postimehe hoone Gildi 1 Peeter Põllu platsi kirdenurk Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmärk Tartus. Skulptorid Johannes Hirv, Martin Saks, arhitektid Heiki Karro, Ants Mellik, Mart Port, 1952. Gildi tänav (saksa keeles Gildenstraße) on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Gildi tänav · Näe rohkem »
Gootika
*Gootika ehk Gooti stiil on Lääne-Euroopas XII – XVI sajandini valitsenud kunstistiil.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Gootika · Näe rohkem »
Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium (lühend HTM) on Eesti valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Haridus- ja Teadusministeerium · Näe rohkem »
Henningi plats
Henningi plats 1890. aasta postkaardil Henningi platsi asukoht 1877. aasta kaardil (keskel) Henningi plats oli väljak Tartus, Emajõe vasakul kaldal, umbes praeguse Narva maantee ja Raatuse tänava ristumiskohal.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Henningi plats · Näe rohkem »
Hugo Treffneri Gümnaasium
Hugo Treffneri portree. Johann Köleri õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum Hugo Treffneri Gümnaasium (lühend HTG) on Tartus asuv gümnaasium.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Hugo Treffneri Gümnaasium · Näe rohkem »
Jaama mõis
Jaama mõis (saksa keeles Jama) oli linnamõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Jaama mõis · Näe rohkem »
Jaama tänav (Tartu)
Jaama tänava algus Jaama tänav umbes 1911. aastal Jaama tänav (Jamasche Straße) on tänav Tartus ja selle pikkus on umbes 3340 meetrit.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Jaama tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Johann Wilhelm Krause
Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Johann Wilhelm Krause · Näe rohkem »
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Kaitseväe Akadeemia · Näe rohkem »
Kalevi tänav
Kalevi tänav (varem Karlova tänav) on tänav Tartus.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Kalevi tänav · Näe rohkem »
Kaluri tänav (Tartu)
Kaluri tänav (saksa keeles Fischerstraße) on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Kaluri tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Kassel
Kassel on linn Saksamaa lääneosas Hesseni liidumaal.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Kassel · Näe rohkem »
Kivi tänav (Tartu)
pisi Kivi tänav (Steinstraße) on tänav Tartus Ülejõe linnaosas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Kivi tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Kivisild (Tartu)
1934. aasta foto Kivisillast Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Kivisild (Tartu) · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Klassitsism · Näe rohkem »
Lina tänav
Lina tänav (Flachsstraße) on tänav Tartus Karlova linnajaos.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Lina tänav · Näe rohkem »
Narva maantee (Tartu)
Narva maantee vaatega Narvamäelt linna poole, 2010 Narva maantee on tänav Tartus Ülejõe ja Raadi-Kruusamäe linnaosas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Narva maantee (Tartu) · Näe rohkem »
Nina Jumalaema Kaitsmise kirik
Nina Jumalaema Kaitsmise kirik Nina kirik ja tuletorn (vaade lõunast) Nina Jumalaema Kaitsmise kirik on õigeusu kirik Peipsiääre vallas Nina külas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Nina Jumalaema Kaitsmise kirik · Näe rohkem »
Nina küla
Nina on küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Peipsi järve läänerannikul.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Nina küla · Näe rohkem »
Palladianism
La Rotonda. Arhitekt Andrea Palladio Palladianism (ja palladionism) ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio (1508–1580) loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Palladianism · Näe rohkem »
Peterburi tänav
Peterburi tänav on kahe tänava endine nimi.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Peterburi tänav · Näe rohkem »
Poe tänav
Poe tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Poe tänav · Näe rohkem »
Promenaad
Dekoratiivsed postamendid Haapsalu rannapromenaadil. Skulptor Roman Haavamägi Pärnu muulipromenaad Promenaad on jalutustee või jalakäijate puiestee.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Promenaad · Näe rohkem »
Raatuse tänav
Kivisillalt umbes 1911. aastal Raatuse tänav on tänav Tartus, Ülejõe linnaosas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Raatuse tänav · Näe rohkem »
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Räpina · Näe rohkem »
Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik
Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik (august 2015) Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik on õigeusu kirik Räpina kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põlva maakonnas Räpina linnas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik · Näe rohkem »
Rüütli tänav (Tartu)
Rüütli tänav Rüütli tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Rüütli tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Riia tänav · Näe rohkem »
Risaliit
Kunagise Riisipere mõisa peahoonel on hästi eristuvad keskrisaliit ja külgrisaliidid Risaliit on fassaadist täiskõrguselt eenduv hooneosa, mis oli harilikult rikkalikumalt kaunistatud ning sageli frontooni ja eraldi katusega.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Risaliit · Näe rohkem »
Saduküla mõis
Saduküla mõis (saksa keeles Saddoküll) oli linnamõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Saduküla mõis · Näe rohkem »
Sammas
Joonia samba kapiteel Sambaks nimetatakse püsttoendit.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Sammas · Näe rohkem »
Sootaga mõis
Sootaga mõis (saksa keeles Sotaga) oli linnamõis Äksi kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Sootaga mõis · Näe rohkem »
Staadioni tänav
Staadioni tänav (varasemate nimedega Tallinna tänav; Revalsche Straße; Große-Straße; große Reval’sche Straße; Grosse Strasse; Revalscher Weg; Revalsche WegHeivi Pullerits,, lk 53) on tänav Tartus Ülejõel.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Staadioni tänav · Näe rohkem »
Talastik
Dooria stiili talastik Talastik on piirkond, kus sein või sammastik puutub kokku katuse või järgmise korrusega.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Talastik · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Jaani kirik
Tartu Jaani kirik ja selle naabruses asuv kortermaja (enne renoveerimist). Tartu Jaani kirik on keskaegne tellisgootika stiilis kirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tartu Jaani kirik · Näe rohkem »
Tartu Kaubahoov
Tartu Kaubahoov umbes aastal 1907 Kaubahoovi samba kunagist asukohta märkiv plaat Tartus Küüni tänava sillutises (juuli 2012) Tartu Kaubahoov oli kaubahoone Tartu kesklinnas Emajõe ääres endise vallikraavi alal, Poe tänava ja Kauba tänava vahel.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tartu Kaubahoov · Näe rohkem »
Tartu Kreiskool
Tartu Kreiskool (saksa keeles Dorpater Kreisschule) oli 1804.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tartu Kreiskool · Näe rohkem »
Tartu Kubermangugümnaasium
Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tartu Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »
Tartu Maarja kirik
Tartu Maarja kirik on 1842.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tartu Maarja kirik · Näe rohkem »
Tartu Maarja kogudus
EELK Tartu Maarja kogudus on luterlik kogudus Tartus, Tartu praostkonnas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tartu Maarja kogudus · Näe rohkem »
Tartu vanalinn
Jaani kirik Louis Höflingeri litograafial "Die Universitätsgebäude", 1860 Tartu Jaani kirik Tartu vanalinn on Tartu linnasüda, Tartu vanim linnaosa.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tartu vanalinn · Näe rohkem »
Tõlliste
Tõlliste (ka: Tõllistõ) on küla Valga maakonnas Valga vallas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Tõlliste · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Uusgootika
Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Uusgootika · Näe rohkem »
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Valgustusajastu · Näe rohkem »
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Vallikraav · Näe rohkem »
Vecpiebalga kirikumõis
Vecpiebalga kirikumõis (saksa keeles Alt-Pebalg Pastorat, läti keeles Vecpiebalgas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Vecpiebalga kihelkonnas.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Vecpiebalga kirikumõis · Näe rohkem »
Vene tänav (Tartu)
Vene tänav on tänav Tartus.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Vene tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
1775. aasta Tartu tulekahju
1775.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja 1775. aasta Tartu tulekahju · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja 1782 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja 1846 · Näe rohkem »
2. juuli
2.
Uus!!: Georg Friedrich Geist ja 2. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Georg Friedrich Wilhelm Geist.
