Sisukord
11 suhted: Alam-Lotring, Epiteet, Esimene ristisõda, Hollandi keel, Jeesus, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningriik, Piiramine, Prantsuse keel, Prantsusmaa kuningriik, Saksa keel.
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Vaata Godefroy de Bouillon ja Alam-Lotring
Epiteet
Epiteet on täideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont (nt: "Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad..." M. Under).
Vaata Godefroy de Bouillon ja Epiteet
Esimene ristisõda
Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.
Vaata Godefroy de Bouillon ja Esimene ristisõda
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Vaata Godefroy de Bouillon ja Hollandi keel
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Godefroy de Bouillon ja Jeesus
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Vaata Godefroy de Bouillon ja Jeruusalemm
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Vaata Godefroy de Bouillon ja Jeruusalemma kuningriik
Piiramine
Saksamaa linnuse piiramine (1590) Piiramine ehk sissepiiramine (ka ümberpiiramine ja nn kotti võtmine) on sõjanduses vastase vägede äralõikamine teistest vägedest, et sissepiiratud väed hävitada või vangi võtta.
Vaata Godefroy de Bouillon ja Piiramine
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Godefroy de Bouillon ja Prantsuse keel
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Vaata Godefroy de Bouillon ja Prantsusmaa kuningriik
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.