Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Godescalci perikoopideraamat

Index Godescalci perikoopideraamat

Godescalci perikoopideraamat on purpurpärgamendile kirjutatud ja illumineeritud ladinakeelne käsikirjaline evangelistaar, loodud arvatavasti 781.

22 suhted: Aachen, Ada grupp, Evangelist, Hadrianus I, Illuminatsioon, Initsiaal, Itaalia, Karl Suur, Karolingide minuskel, Käsikiri, Ladina keel, Miniatuur, Paavst, Pariis, Põimornament, Peetrus, Perikoopide raamat, Pfalts, Purpurpärgament, Rooma kapitaal, Skriptoorium, Untsiaal.

Aachen

pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Aachen · Näe rohkem »

Ada grupp

Evangelist Matteuse kujutis Ada evangeliaaris. Erinevalt Viini kroonimisevangeliaari rahulikult istuvana kujutatud evangelistidest on enamikul Ada grupi illustratsioonidel figuurid rahutult pööratud poosides ja värvipinnad tihedalt ornamenteeritud Ada grupp (saksa keeles Ada-Gruppe, inglise keeles Ada School või Ada group) on rühm illustreeritud käsikirju, mis on saanud nime 790.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Ada grupp · Näe rohkem »

Evangelist

Evangelist on kristlikus traditsioonis isik, kellele on omistatud evangeeliumi koostamine.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Evangelist · Näe rohkem »

Hadrianus I

Hadrianus I oli paavst 772–795.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Hadrianus I · Näe rohkem »

Illuminatsioon

Kristus auhiilguses. Aberdeeni bestiaarium, illumineeritud käsikiri 12. sajandist (illuminatsioon metallilehega kaunistamise tähenduses). Aberdeeni ülikooli raamatukogu, MS 24, fo 4v Illumineeritud käsikirja valmimine Miniatuuriga kaunistatud initsiaali valmimise etapid. I märgitakse üldkompositsioon. II eeljoonistus hõbepulgaga. III joonistus tindiga. IV pind töödeldakse kullalehe jaoks. V kullalehe paigaldamine. VI kullalehe poleerimine. VII mõnikord töödeldakse kullalehe pind või servad täpp- vm ornamendiga. VIII pinnad koloreeritakse värvidega. IX tumedamate toonidega antakse varjud. X joonistatakse detailid. XI vahel lisatakse täiendavad ornamendid. XII initsiaali piirjooned markeeritakse ja kaunistatakse tindiga Illuminatsioon (keskladina keelest illuminatio 'valgustamine', ülekantud tähenduses ka 'kaunistamine') ehk raamatumaal on käsikirjade kaunistamine värviliste initsiaalide ja miniatuuridega.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Illuminatsioon · Näe rohkem »

Initsiaal

Initsiaal 'L' Initsiaal trükises Initsiaal (ladina keeles initialis 'algne, algus-') on sõna, lõigu, peatüki või pikema tekstiosa suur ilustatud algustäht raamatus, käsikirjas või mujal.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Initsiaal · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Itaalia · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karolingide minuskel

Karolingide minuskel on Karolingide dünastia järgi nimetatud kirjastiil, mis arendati Frangi riigis 8. sajandil välja kalligraafia standardina nii, et selles kirjutatud tekst, näiteks Hieronymuse Vulgata, oleks kergesti äratuntav ükskõik mis Euroopa piirkonnast pärit kirjaoskajale.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Karolingide minuskel · Näe rohkem »

Käsikiri

Käsikiri (käsitsi kirjutatuna ka manuskript) on autori loodud loominguline tekst, mida pole veel avalikku kasutusse antud.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Käsikiri · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Ladina keel · Näe rohkem »

Miniatuur

Miniatuur on käsikirjalist teksti kaunistav ja selle sisu avav väikesemõõduline maal või joonistus, sageli figuraalne ja hoolimata väiksusest virtuoosselt peene teostusega.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Miniatuur · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Paavst · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Pariis · Näe rohkem »

Põimornament

Põimornament on ornamentaalne pinnakaunistus, mis on moodustatud reeglipäraselt või vabalt üksteisega põimunud paeltest ja joontest.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Põimornament · Näe rohkem »

Peetrus

Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Peetrus · Näe rohkem »

Perikoopide raamat

Perikoopide raamat, ka evangelistaar (ladina keelest evangelistarium) on liturgiline raamat, millesse on koondatud kirikuaasta pühapäevade ja suurte pühade jumalateenistustel lugemiseks mõeldud tekstilõigud (perikoobid) Uuest Testamendist.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Perikoopide raamat · Näe rohkem »

Pfalts

Pfalts (saksa keelest Pfalz, Kaiserpfalz, Königspfalz, mis oli tuletatud ladinakeelsest sõnast palatium 'palee', eriti just Rooma keisri palee tähenduses) oli keisri, kuninga või piiskopi residents varakeskaegsel Saksamaal.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Pfalts · Näe rohkem »

Purpurpärgament

Tähendamissõna tarkadest ja rumalatest neitsitest Rossano ''codex purpureus'''es Bütsantsis kirjutatud kreekakeelne Codex Beratinus ostrogootide kuninga Theoderich Suure jaoks Karolingide renessansi ajast pärinev untsiaalkirjas Saint-Riquier' evangeliaar Purpurpärgament oli hilisantiigis ja Bütsantsis, samuti iiri-anglosaksi, karolingide ning ottode raamatukunstis kasutatud luksuslik kirjutusmaterjal, purpuriga või orselliga purpurseks värvitud pärgament.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Purpurpärgament · Näe rohkem »

Rooma kapitaal

Rooma kapitaal ehk capitalis monumentalis on seriifidega majuskelkiri, mis arenes välja etruskide kaudu roomlasteni jõudnud kreeka kirja selgetest geomeetrilistest vormidest umbes 1. sajandiks ja mida kasutati enamasti raidkirjades Vana-Rooma ehitistel ning monumentidel, kuid kirja kasutati ka muudel materjalidel.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Rooma kapitaal · Näe rohkem »

Skriptoorium

Skriptoorium (scriptorium, mitmus scriptoria; ladina keeles sõna-sõnalt 'kirjutamise koht') oli kloostris asuv ruum, kus munkadest kirjutajad tegelesid käsikirjade kopeerimise ja illumineerimisega.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Skriptoorium · Näe rohkem »

Untsiaal

Untsiaal (ladina keeles scriptura uncialis) on ümarate tähekujudega suurtähtkiri, mida kasutati tekstikirjana kõige kõrgemalt hinnatud ja esinduslikumates raamatutes 5.–8.

Uus!!: Godescalci perikoopideraamat ja Untsiaal · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Godescalci evangelistaar.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »