Sisukord
19 suhted: Aegruum, Albert Einstein, Ameerika Ühendriigid, Amplituud, Energia, Interferomeetria, Kiirus, Lainepikkus, LIGO, Mass, Must auk, Neutrontäht, Päike, Polarisatsioon, Sagedus, Suur Pauk, Universum, Valge kääbus, Valguse kiirus.
- Füüsika lahendamata probleemid
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Vaata Gravitatsioonilained ja Aegruum
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Gravitatsioonilained ja Albert Einstein
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Gravitatsioonilained ja Ameerika Ühendriigid
Amplituud
Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.
Vaata Gravitatsioonilained ja Amplituud
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Gravitatsioonilained ja Energia
Interferomeetria
Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.
Vaata Gravitatsioonilained ja Interferomeetria
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Gravitatsioonilained ja Kiirus
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Gravitatsioonilained ja Lainepikkus
LIGO
Livingstonis (pildil) Kaks LIGO teadlast püüavad laseri tehnilist probleemi lahendada LIGO (Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory) on gravitatsioonilainete observatooriumi laser-interferomeeter.
Vaata Gravitatsioonilained ja LIGO
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Gravitatsioonilained ja Mass
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Vaata Gravitatsioonilained ja Must auk
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Vaata Gravitatsioonilained ja Neutrontäht
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Gravitatsioonilained ja Päike
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Vaata Gravitatsioonilained ja Polarisatsioon
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Vaata Gravitatsioonilained ja Sagedus
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Vaata Gravitatsioonilained ja Suur Pauk
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Gravitatsioonilained ja Universum
Valge kääbus
Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.
Vaata Gravitatsioonilained ja Valge kääbus
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Gravitatsioonilained ja Valguse kiirus
Vaata ka
Füüsika lahendamata probleemid
- Ülijuhtivus
- Amorfne aine
- Barüogenees
- Barüonasümmeetria
- Gravitatsioonilained
- Kõrgtemperatuurne ülijuht
- Keravälk
- Kvarktäht
- Magnetiline monopoolus
- Mpemba efekt
- Osakeste loend
- Sonoluminestsents
- Tasasuse probleem
- Tumeenergia
- Tunguusi katastroof
Tuntud ka kui Gravitatsioonilaine.