Kiiremini kui brauser!
79 suhted: Aatom, Akustika, Argoon, Atmosfäär, Celsiuse skaala, Dünaamika, Detsibell, Eksperimentaalfüüsika, Elektromagnetism, Elektron, Elektronvolt, Ergastatud olek, Filmilint, Hapnik, Hawkingi radiatsioon, Hüpotees, Heelium, Helikiirus, Helilaine, Helirõhk, Imperial College London, Implosioon, Inerts, Intensiivsus (füüsika), Ionisatsioon, Ioon, John William Strutt, kolmas parun Rayleigh, Juga (hüdrodünaamika), Julian Schwinger, Kavitatsioon, Kölni ülikool, Kelvin, Koroonalahendus, Ksenoon, Kvantfüüsika, Lainepikkus, Lämmastik, Lööklaine, Määramispiirkond, Mikromeeter, Mull, Must auk, Muundur, Naksurkrevetlased, Nähtus, Paskal, Päike, Periood, Piko-, Pindpinevus, ..., Plasma, Prooton, Rõhk, Rensselaeri Polütehniline Instituut, Resonants, Sagedus, Sündmuste horisont, Seisulaine, Sekund, Sfäärilised koordinaadid, Sonar, Sonokeemia, Sussexi Ülikool, Tehnoloogia, Temperatuur, Teras, Termiline energia, Termotuumareaktsioon, Termotuumarelv, Tunneliefekt, Ultraheli, Vaakum, Valgus, Vatt, Väärisgaasid, Väävelhape, Väävli oksiidid, Veeaur, Viskoossus. Laienda indeks (29 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Aatom · Näe rohkem »
Akustika
Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Akustika · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Argoon · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »
Dünaamika
Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Dünaamika · Näe rohkem »
Detsibell
Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Detsibell · Näe rohkem »
Eksperimentaalfüüsika
gravitatsioonilainetete tuvastamiseks ehitatud observatoorium. Eksperimentaalfüüsika viimase aja suurimaid saavutusi oli LIGO abil gravitatsioonilainete olemasolu tõestamine Eksperimentaalfüüsika on füüsika haru, mis koondab endas kõiki füüsika harusid, milles tegeletakse füüsikaliste nähtuste vaatlustega, mõõtmisega ja eksperimentidega.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Eksperimentaalfüüsika · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Sonoluminestsents ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Sonoluminestsents ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Filmilint
Filmilint Ilmutatud Agfa XRG 200 negatiivfilm Filmilint ehk film on fotograafias ja filmide tegemiseks kasutatav õhuke elastne lint.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Filmilint · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Hapnik · Näe rohkem »
Hawkingi radiatsioon
Hawkingi radiatsioon (Hawkingi kiirgus) on soojuskiirgus, mida eelduste kohaselt kiiratakse mustade aukude sündmuste horisondil.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Hawkingi radiatsioon · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Hüpotees · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Heelium · Näe rohkem »
Helikiirus
Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Helikiirus · Näe rohkem »
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Helilaine · Näe rohkem »
Helirõhk
Helirõhk on akustikas helilaine tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Helirõhk · Näe rohkem »
Imperial College London
Üks Imperial College'i hooneid – Royal School of Mines Imperial College (ametliku nimega Imperial College of Science, Technology and Medicine) on ülikool Suurbritannias Londonis.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Imperial College London · Näe rohkem »
Implosioon
Plahvatuse korral (ülamine pilt) kiirgub jõud allikast eemale. Implosiooni korral (alumine pilt) variseb objekt enda peale kokku (tavaliselt purustatakse välise jõu poolt)Implosioon on protsess, mille käigus mingi objekt hävitatakse tema iseenda peale kokkusurumise teel.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Implosioon · Näe rohkem »
Inerts
Inerts (ladina keeles inertia loidus) on füüsikas keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Inerts · Näe rohkem »
Intensiivsus (füüsika)
Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Intensiivsus (füüsika) · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Ioon · Näe rohkem »
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (ka lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex – 30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise teadlane, kes andis olulise panuse nii teoreetilisse kui ka eksperimentaalfüüsikasse.
Uus!!: Sonoluminestsents ja John William Strutt, kolmas parun Rayleigh · Näe rohkem »
Juga (hüdrodünaamika)
Juga Juga on hüdrodünaamikas vedeliku liikumine vedelikus või vedeliku liikumine gaasis.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Juga (hüdrodünaamika) · Näe rohkem »
Julian Schwinger
Julian Seymour Schwinger (12. veebruar 1918 New York – 16. juuli 1994 Los Angeles) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Julian Schwinger · Näe rohkem »
Kavitatsioon
Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Kavitatsioon · Näe rohkem »
Kölni ülikool
Ülikooli pitsat Kölni ülikool (saksa keeles Universität zu Köln) on ülikool Saksamaal Kölnis.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Kölni ülikool · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Kelvin · Näe rohkem »
Koroonalahendus
Koroonalahenduse demonstratsioon Koroonalahendus ehk koroona (ladina k corona, kroon, pärg) on atmosfäärirõhul või sellele lähedasel rõhul toimuv gaaslahendus, millega kaasneb sinakas helendus.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Koroonalahendus · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Lööklaine · Näe rohkem »
Määramispiirkond
Funktsiooni määramispiirkond on funktsiooni argumendi nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus on defineeritud.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Määramispiirkond · Näe rohkem »
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Uus!!: Sonoluminestsents ja Mikromeeter · Näe rohkem »
Mull
John Everett Millais' maal "Mullid" (1886) Mull on gaasi piirkond, mis on igalt poolt ümbritsetud vedeliku või tahkisega ja on tavaliselt selle pindpinevuse rõhu all.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Mull · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Sonoluminestsents ja Must auk · Näe rohkem »
Muundur
Muundur on seade, mis muundab ühte liiki energia teist liiki energiaks.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Muundur · Näe rohkem »
Naksurkrevetlased
Naksurkrevetlased (Alpheidae) on kümnejalaliste seltsi kuuluv mereloomade sugukond.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Naksurkrevetlased · Näe rohkem »
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Nähtus · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Paskal · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Päike · Näe rohkem »
Periood
harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Periood · Näe rohkem »
Piko-
Piko- (tähis p) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Piko- · Näe rohkem »
Pindpinevus
Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Pindpinevus · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Plasma · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Prooton · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Rõhk · Näe rohkem »
Rensselaeri Polütehniline Instituut
Rensselaeri Polütehniline Instituut (inglise Rensselaer Polytechnic Institute; lühendatult RPI) on eraülikool Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis Troy linnas.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Rensselaeri Polütehniline Instituut · Näe rohkem »
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Resonants · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Sagedus · Näe rohkem »
Sündmuste horisont
Lähtuvalt Einsteini üldrelatiivsusteooriast, on sündmuste horisont kosmoses aegruumi koht, millest kaugemal/sügavamal toimuvad sündmused ei mõjuta sündmuse vaatlejat.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Sündmuste horisont · Näe rohkem »
Seisulaine
pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Seisulaine · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Sekund · Näe rohkem »
Sfäärilised koordinaadid
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Sfäärilised koordinaadid on kolmemõõtmelise ruumi koordinaadisüsteem, kus punkti asukoht antakse kaugusega määratud nullpunktist ning kahe nurgaga: esimene nurk on nurk teatud määratud suuna A suhtes ja teine nurk on tasandi suhtes, mis on rist suuna A sirge ja suuna A sirge ristprojektsiooniga.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Sfäärilised koordinaadid · Näe rohkem »
Sonar
Külgvaatesonari kujutis laevavrakist Sonar on teatud tehnoloogiate üldnimetus, milles üldjuhul allveekeskkonnas helilaineid kasutatakse navigatsiooniks, kommunikatsiooniks, veealuste (veepealsete) objektide kauguste ja asukohtade määramiseks ning objektidest kujutiste saamiseks.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Sonar · Näe rohkem »
Sonokeemia
Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Sonokeemia · Näe rohkem »
Sussexi Ülikool
Logo Sussexi Ülikool (inglise keeles University of Sussex) on ülikool Suurbritannias Ida-Sussexis Falmeri asulas.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Sussexi Ülikool · Näe rohkem »
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Tehnoloogia · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Teras · Näe rohkem »
Termiline energia
Animatsioon gaasiosakeste vastastikmõjulisest liikumisest Termiline energia on aine aatomite, molekulide vm osakeste kineetiline energia, s.t osakeste korrapäratu liikumise energia.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Termiline energia · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Termotuumarelv
Esimese termotuumaseadme/laengu plahvatus 1. novembril 1952 Enewetakil Termotuumarelv, tuntud ka kui vesinikupomm ja termotuumapomm, on massihävitusrelv, milles kasutatakse relva hävitava jõu saavutamiseks termotuumareaktsiooni ehk tuumasünteesireaktsiooni, kus kergete aatomituumade ühinemisel (tuumasüntees) vabaneb plahvatuslikult väga suur kogus energiat.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Termotuumarelv · Näe rohkem »
Tunneliefekt
Tunneliefektiks ehk tunneleerumiseks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Tunneliefekt · Näe rohkem »
Ultraheli
Ultrahelisalvestus 21-nädalase loote sõrmede liikumisest Ultraheli on heli, mille sagedus on üle 20 000 Hz.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Ultraheli · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Sonoluminestsents ja Vaakum · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Valgus · Näe rohkem »
Vatt
Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: Sonoluminestsents ja Vatt · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Väävelhape · Näe rohkem »
Väävli oksiidid
Väävli oksiidid ehk vääveloksiidid on väävli ja hapniku ühendid.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Väävli oksiidid · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Veeaur · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Sonoluminestsents ja Viskoossus · Näe rohkem »
