Sisukord
51 suhted: Andur, Antenn, Automatiseerimine, Elektrimootor, Elektrisignaal, Elektrivool, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromeeter, Elektromehaaniline mikrosüsteem, Elektronkiiretoru, Energia, Fonograaf, Fotodiood, Fotoefekt, Fotokordisti, Fototakisti, Galvanomeeter, Halli tajur, Hüdrofon, Hõõglamp, Induktiivsus, Jõud, Juhtimissüsteem, Kõlar, Kõrvaklapid, Kiirendusandur, Laserdiood, Liikumine, Lugemis-kirjutuspea, Luminofoorlamp, Magnetväli, Mahtuvus, Mõõteriist, Mikrofon, Piesoelekter, Pinge (elekter), Potentsiomeeter, Rõhk, Rõhuandur, Seadmedraiver, Signaal (tehnika), Sonar, Takistus, Takistustermoandur, Täitur, Tehislihas, Termistor, Termopaartajur, Valgus, Valgusdiood, ... Laienda indeks (1 rohkem) »
Andur
Anduri üldine plokkskeem Andur, mida kasutatakse põlevate gaaside (nt metaani) tuvastamiseks Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Vaata Muundur ja Andur
Antenn
TV vastuvõtuantennid Dipoolantenni ''(must pulk)'' elektriväli ''(sinine)'' ja magnetväli ''(punane)'' Autoraadio piitsantenn Satelliitside jaoks kasutatav suur paraboolantenn Antenn on raadiotehniline seade elektromagnetlaine (tapsemalt: raadiolaine) kiirgamiseks ja vastuvõtuks.
Vaata Muundur ja Antenn
Automatiseerimine
Automatiseerimine on protsess, mille käigus luuakse ja rakendatakse tehnoloogiaid, mis võimaldavad tooteid ja teenuseid luua ning neid edastada vähese või olematu inimsekkumisega.
Vaata Muundur ja Automatiseerimine
Elektrimootor
Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks 9-voldine patarei Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
Vaata Muundur ja Elektrimootor
Elektrisignaal
Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada.
Vaata Muundur ja Elektrisignaal
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Vaata Muundur ja Elektrivool
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Muundur ja Elektromagnetiline kiirgus
Elektromeeter
Mehaaniline elektromeeter Elektromeeter on mõõtevahend elektrivälja potentsiaali mõõtmiseks.
Vaata Muundur ja Elektromeeter
Elektromehaaniline mikrosüsteem
Elektromehaaniline mikrosüsteem ehk MEMS (lühend inglise k sõnadest MicroElectroMechanical Systems) on tehnoloogia, mis võimaldab valmistada väga väikesi seadiseid.
Vaata Muundur ja Elektromehaaniline mikrosüsteem
Elektronkiiretoru
Elektronkiiretoru ehk katoodkiiretoru (ingl cathode ray tube, lühend CRT) on elektrovaakumseadis, mille tekitatud ühe või mitme terava elektronkiire asendit ja intensiivsust tüüritakse elektri- ja magnetväljaga.
Vaata Muundur ja Elektronkiiretoru
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Muundur ja Energia
Fonograaf
Thomas Edison oma fonograafiga Edisoni fonograaf umbes 1899. aastast Fonograaf oli esimene heli salvestamiseks ja taasesitamiseks mõeldud seade.
Vaata Muundur ja Fonograaf
Fotodiood
Erinevaid fotodioode Fotodioodi tingmärk Fotodiood on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele (või pin-siirdele) langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või infrapunakiirgusest.
Vaata Muundur ja Fotodiood
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Vaata Muundur ja Fotoefekt
Fotokordisti
Fotokordisti Dünoodid fotokordisti toru sees Fotokordisti ehk fotoelektronkordisti on elektronseadis, milles elektromagnetkiirguse toimel fotokatoodist väljuvate elektronide voogu – fotovoolu – võimendatakse sekundaaremissiooni rakendades.
Vaata Muundur ja Fotokordisti
Fototakisti
Fototakisti tingmärk Fototakisti (ingl LDR light dependent resistor) on pooljuhtseadis, mille takistus väheneb valguse, infrapuna- või ultraviolettkiirguse toimel.
Vaata Muundur ja Fototakisti
Galvanomeeter
Galvanomeeter on analoogmõõteriist, millega tehakse kindlaks elektrivoolu olemasolu, suurus ja suund elektrijuhis.
Vaata Muundur ja Galvanomeeter
Halli tajur
Halli tajuri töö põhineb Halli efektil, mis seisneb elektrivälja tekkimises magnetväljas asetsevas vooluga juhis.
Vaata Muundur ja Halli tajur
Hüdrofon
Hüdrofon Hüdrofon on allvee mikrofon ehk muundur, mis on ehitatud vees levivate helilainete vastuvõtmiseks ja elektrivõnkumisteks muundamiseks.
Vaata Muundur ja Hüdrofon
Hõõglamp
Hõõglambi ehitus: 1 – klaaskolb 2 – väärisgaasiga täidetud ruum 3 – volframist hõõgniit 4 – hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 – hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 – tugivardad 7 – klaasist kandevarras 8 – voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 – sokkel 10 – isoleermastiks 11 – põhjakontakt 200-vatise hõõglambi bispiraalne keermik koos kahe voolujuhiga ja kahe vooluta tugivardaga Hõõglamp Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on lamp, milles valgust tekitab elektrivooluga kuumutatav hõõgniit.
Vaata Muundur ja Hõõglamp
Induktiivsus
Vooluga pooli ümbritsev magnetväli Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus.
Vaata Muundur ja Induktiivsus
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Muundur ja Jõud
Juhtimissüsteem
Juhtimissüsteem ehk juhtsüsteem koosneb juhtimisobjektist ning selle juhtimiseks rakendatud juhtseadmest.
Vaata Muundur ja Juhtimissüsteem
Kõlar
Kõlar on elektroakustiline muundur, mis koosneb harilikult ühest, kahest või enamast valjuhääldist, neid eraldavatest sagedusfiltritest ja korpusest.
Vaata Muundur ja Kõlar
Kõrvaklapid
Kõrvaklapid ehk kuuldeklapid ehk kuularid on paar pisikõlareid, mis asetatakse kuulamiseks kõrvade peale (vetruva sangaga kõrvaklapid), kõrva kuulmekäigu vastu (nööpkuularid) või kuulmekäigu sisse (nuppkuularid).
Vaata Muundur ja Kõrvaklapid
Kiirendusandur
Kiirendusandur, kiirendussensor, kiirendusmõõtur või aktseleromeeter (ld accelerare kiirustama + metreō mõõdan) on kiirenduse mõõtemuundur, mis enamasti mõõdab muunduri testmassile mõjuva inertsijõu suurust.
Vaata Muundur ja Kiirendusandur
Laserdiood
Laserdioodid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiski elektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel.
Vaata Muundur ja Laserdiood
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Muundur ja Liikumine
Lugemis-kirjutuspea
Kõvaketta lugemis-kirjutuspea ja salvestuskettad Lugemis-kirjutuspea ehk universaalpea (inglise read-and-write head) on kõvaketta seadme ketta kohal liikuv osa, milles kirjutuspeas elektrivoolu tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse kettal oleva magnetilise materjali polarisatsiooni (andmete kirjutamine) või vastupidi – ketta magnetmaterjal indutseerib elektrivoolu lugemispeas (andmete lugemine).
Vaata Muundur ja Lugemis-kirjutuspea
Luminofoorlamp
Luminofoorlamp on madalrõhu-gaaslahenduslamp, milles elavhõbedaaurus toimuva kaarlahenduse tulemusena tekib peamiselt ultraviolettkiirgus; selle muundab nähtavaks valguseks kolvi sisepinnale kantud luminofoor, s.o aine, mis optilise kiirgusega või elektronidega ergastamisel hakkab helendama, fluorestseerima.
Vaata Muundur ja Luminofoorlamp
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Muundur ja Magnetväli
Mahtuvus
Elektrimahtuvus (lühemalt mahtuvus) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut.
Vaata Muundur ja Mahtuvus
Mõõteriist
Kangkaal (massi mõõteriist) Pöördpool-mõõtemehhanism Multimeeter (mitme elektrilise suuruse mõõtmiseks) Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul.
Vaata Muundur ja Mõõteriist
Mikrofon
Mikrofoni tingmärk Mikrofon (kreeka k mikros ’väike’ + phone ’heli, hääl’) on side- ja helitehnikas kasutatav elektroakustikaseade, mis muundab helirõhu võnkumised elektripinge muutusteks.
Vaata Muundur ja Mikrofon
Piesoelekter
Elektripinge tekkimine piesokristalli surumisel Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest.
Vaata Muundur ja Piesoelekter
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Vaata Muundur ja Pinge (elekter)
Potentsiomeeter
Potentsiomeetri tingmärk Pöördpotentsiomeeter Lükandpotentsiomeetrid Potentsiomeeter on muuttakisti, mida kasutatakse peamiselt elektroonikalülitustes reguleeritava pingejagurina, näiteks helitugevuse sujuvaks reguleerimiseks.
Vaata Muundur ja Potentsiomeeter
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Muundur ja Rõhk
Rõhuandur
Digitaalne õhurõhuandur Kompaktne õhurõhuandur Rõhuandur on seade, mis muundab rõhu kui füüsikalise suuruse mingiks teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Vaata Muundur ja Rõhuandur
Seadmedraiver
Seadmedraiver (inglise keeles driver – juht, antud kontekstis juhtprogramm) ehk ohjur on informaatikas arvutiprogramm, mis võimaldab teistel kõrgtasemeprogrammidel riistvarakomponenti kasutada.
Vaata Muundur ja Seadmedraiver
Signaal (tehnika)
Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse muut.
Vaata Muundur ja Signaal (tehnika)
Sonar
Külgvaatesonari kujutis laevavrakist Sonar on teatud tehnoloogiate üldnimetus, milles üldjuhul allveekeskkonnas helilaineid kasutatakse navigatsiooniks, kommunikatsiooniks, veealuste (veepealsete) objektide kauguste ja asukohtade määramiseks ning objektidest kujutiste saamiseks.
Vaata Muundur ja Sonar
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Vaata Muundur ja Takistus
Takistustermoandur
Termoandur Pt100 Takistustermoandur on andur, mille talitlus põhineb elektrijuhi takistuse temperatuursõltuvusel.
Vaata Muundur ja Takistustermoandur
Täitur
Jäiga ketiga täitur Täitur ehk aktuaator (inglise keeles actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis regulaatorist saadava signaali järgi mõjutab juhitavat protsessi.
Vaata Muundur ja Täitur
Tehislihas
Tehislihas (inglise keeles artificial muscle) on suurust või kuju muutev seade, mis imiteerib bioloogilise lihase liikumist.
Vaata Muundur ja Tehislihas
Termistor
Skeemitähis Termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis, mille takistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist.
Vaata Muundur ja Termistor
Termopaartajur
NiCr-AlCr-termopaar (tüüp K):liitekoha temperatuuril 300 °C on vabade otste vahel 0 °C juures termopinge 12,2 mV Termopaartajur ehk termopaar on temperatuuri mõõtmiseks ettenähtud elektromotoorjõu allikas.
Vaata Muundur ja Termopaartajur
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Muundur ja Valgus
Valgusdiood
Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas.
Vaata Muundur ja Valgusdiood
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Vaata Muundur ja Võimsus