Sisukord
50 suhted: Aeg, Aegruum, Albert Einstein, Arizona Ülikool, Associated Press, Austraalia, California Tehnoloogiainstituut, Eksoplaneet, Elektromagnetiline kiirgus, Fritz Zwicky, Galaktika, Galaktikaparv, Geomeetriline optika, Gravitatsioonikonstant, Gravitatsiooniväli, Hubble'i kosmoseteleskoop, Intensiivsus, Kaar, Kaaresekund, Kaksiktäht, Kvasar, Linnutee, Mass, Minut (geomeetria), New Mexico, Päike, Päikesevarjutus, Planeet, Punanihe, Raadiolained, Röntgenikiirgus, Rõngas, Sümmeetria, Sfäär, Taevakeha, Täht (astronoomia), Teleskoop, Tihedus, Trajektoor, Tumeaine, Tumeenergia, Universum, Valgus, Valguse kiirus, 15. veebruar, 1919, 1937, 1979, 1980. aastad, 2004.
- Astrofüüsika
- Universumi suuremastaabiline struktuur
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Aeg
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Aegruum
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Albert Einstein
Arizona Ülikool
Arizona Ülikool (inglise The University of Arizona, lühend UA) on avalik-õiguslik ülikool USAs Arizona osariigis Tucsoni linnas.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Arizona Ülikool
Associated Press
Associated Pressi endine peakontorihoone New Yorgis Associated Press (AP) on rahvusvaheline uudisteagentuur, mille peakontor asub New Yorgis.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Associated Press
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Austraalia
California Tehnoloogiainstituut
California Tehnoloogiainstituut (kõnekeeles Caltech) on eraõiguslik teadusülikool USA California osariigis Pasadena linnas.
Vaata Gravitatsioonilääts ja California Tehnoloogiainstituut
Eksoplaneet
accessdate.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Eksoplaneet
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Elektromagnetiline kiirgus
Fritz Zwicky
neutrontähed ja Universumis tumeaine" Fritz Zwicky sünnimaja Varnas Fritz Zwicky (14. veebruar 1898 Varna, Bulgaaria vürstiriik – 8. veebruar 1974 Pasadena, California, USA) oli Šveitsi astronoom, tumeaine avastaja.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Fritz Zwicky
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Galaktika
Galaktikaparv
Galaktikaparv (inglise keeles galaxy cluster) on gravitatsiooniliselt omavahel seoses olevate galaktikate kogum, mis galaktikasüsteemide hierarhias asuvad galaktikarühmade ja galaktikate superparvede vahel.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Galaktikaparv
Geomeetriline optika
Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika haru, mis kirjeldab valguse levimist läbipaistvas keskkonnas kiirtena.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Geomeetriline optika
Gravitatsioonikonstant
Gravitatsioonikonstant (tähis G) on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikakonstant.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Gravitatsioonikonstant
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Gravitatsiooniväli
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Hubble'i kosmoseteleskoop
Intensiivsus
Intensiivsus on millegi pingsus, tõhusus, tugevus.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Intensiivsus
Kaar
30° kaar Kaar on kõverjoone kahe eri punkti vaheline osa, mis ei sisalda kordseid punkte.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Kaar
Kaaresekund
Sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesüsteemne nurgaühik ja kaareühik.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Kaaresekund
Kaksiktäht
Kosmoseteleskoop Hubble'i pilt Siiriuse kaksiksüsteemist. Siirius B on selgelt eristatav all vasakul Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Kaksiktäht
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Kvasar
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Linnutee
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Mass
Minut (geomeetria)
Minut ehk nurgaminut ehk kaareminut on mittesüsteemne nurga- ja kaareühik.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Minut (geomeetria)
New Mexico
Taos Pueblo kiriku varemed New Mexico (hispaania keeles Nuevo México, navaho keeles Yootó Hahoodzo) on Ameerika Ühendriikide osariik 1912.
Vaata Gravitatsioonilääts ja New Mexico
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Päike
Päikesevarjutus
pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Päikesevarjutus
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Planeet
Punanihe
Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Punanihe
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Raadiolained
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Röntgenikiirgus
Rõngas
pisi Rõngas on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Rõngas
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Sümmeetria
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Sfäär
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Taevakeha
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Täht (astronoomia)
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Teleskoop
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Tihedus
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Trajektoor
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Tumeaine
Tumeenergia
Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Tumeenergia
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Universum
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Valgus
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Gravitatsioonilääts ja Valguse kiirus
15. veebruar
15.
Vaata Gravitatsioonilääts ja 15. veebruar
1919
1919.
Vaata Gravitatsioonilääts ja 1919
1937
1937.
Vaata Gravitatsioonilääts ja 1937
1979
1979.
Vaata Gravitatsioonilääts ja 1979
1980. aastad
1980.
Vaata Gravitatsioonilääts ja 1980. aastad
2004
2004.
Vaata Gravitatsioonilääts ja 2004
Vaata ka
Astrofüüsika
- Absoluutselt must keha
- Akretsioon (astronoomia)
- Astrofüüsika
- Barüonasümmeetria
- Comptoni hajumine
- Eddingtoni medal
- Fotomeetria (astronoomia)
- Gravitatsioonilääts
- Heliofüüsika
- Kavli auhind
- Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
- Musta keha kiirgus
- Nukleosüntees
- Plasma
- Sündmuste horisont
- Valge auk
Universumi suuremastaabiline struktuur
- CfA2 Suur Sein
- Galaktikaparved ja galaktikagrupid
- Galaktikaparvesisene keskkond
- Galaktikate superparv
- Galaktiline filament
- Gravitatsioonilääts
- Herkulese-Põhjakrooni Suur Sein
- Hiigelsuur kvasarirühm
- Hubble'i seadus
- Kohalik Leht
- Suur Tõmbaja
- Tühimik
- Tumeaine
Tuntud ka kui Gravitatsiooniläätsed.