38 suhted: Eesti Ajalooarhiiv, Elistvere mõis, ESTER, Evald Blumfeldt, Gustav II Adolf, Kristiina, Liivimaa õuekohus, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Luua mõis, Luunja mõis, Marten Seppel, Mooste mõis, Otto Reinhold Strömfelt, Otto Reinhold Taube, Paasvere mõis, Palamuse kihelkond, Põhjasõda, Rasina mõis, Rootsi, Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend, Rootsi rüütelkond, Simuna kihelkond, Stackelberg, Svea õuekohus, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa, Taube, Turu õuekohus, Uusikaupunki rahu, Vabahärra, Võnnu kihelkond, 1640, 1717, 1737, 6. aprill.
Eesti Ajalooarhiiv
Liivi tänaval Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Eesti Ajalooarhiiv · Näe rohkem »
Elistvere mõis
Elistvere mõis (saksa keeles Ellistfer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Elistvere mõis · Näe rohkem »
ESTER
E-kataloog ESTER on suuremaid Eesti raamatukogusid ühendav elektronkataloog, mida haldab MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET).
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja ESTER · Näe rohkem »
Evald Blumfeldt
Evald Valentin Blumfeldt (25. august 1902 Taali vald, Pärnumaa – 17. juuli 1981 Stockholm) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Evald Blumfeldt · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Kristiina · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Luua mõis
Kunagise Luua mõisa peahoone Mõisapark Luua mõis (saksa keeles Ludenhof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Luua mõis · Näe rohkem »
Luunja mõis
Luunja mõis (saksa keeles Lunia, varem Probsthof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikkniml.shtml (vaadatud 23.12.2015).
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Luunja mõis · Näe rohkem »
Marten Seppel
Marten Seppel 2012. aastal Marten Seppel (sündinud 6. jaanuaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt agraarajalugu.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Marten Seppel · Näe rohkem »
Mooste mõis
Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Mooste mõis · Näe rohkem »
Otto Reinhold Strömfelt
Vabahärra Otto Reinhold Strömfelt (15. jaanuar 1679 Liivimaa – 3. aprill 1746 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Otto Reinhold Strömfelt · Näe rohkem »
Otto Reinhold Taube
Otto Reinhold Taube hauamonument Tallinna Toomkirikus O.R.Taube (srn. 1689) vapp-epitaaf (vaadatud 12.12.2023) Otto Reinhold Taube (27. november 1627 – 17. mai 1689) oli Liivimaa aadlik ja sõjaväelane Rootsi teenistuses, Karlö vabahärra.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Otto Reinhold Taube · Näe rohkem »
Paasvere mõis
Paasvere mõis (saksa keeles Pastfer) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016), tänapäeva Paasvere küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Paasvere mõis · Näe rohkem »
Palamuse kihelkond
Palamuse kirik Palamuse kihelkond (lühend Pal; saksa keeles Kirchspiel St. Bartholomäi) oli kihelkond Põhja-Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Palamuse kihelkond · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Rasina mõis
Rasina mõis (saksa keeles Rasin) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.12.2015).
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Rasina mõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend on Rootsi rüütelkonda introdutseeritud aadlisuguvõsade loend.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Simuna kihelkond
Simuna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Simonis) (lühend Sim) oli ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangus, Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Simuna kihelkond · Näe rohkem »
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Stackelberg · Näe rohkem »
Svea õuekohus
Svea õuekohtu peahoone – Wrangeli palee Stockholmis Riddarholmenis Svea õuekohus on (rootsi keeles Svea hovrätt) Rootsi vanim õuekohus.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Svea õuekohus · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Tartumaa · Näe rohkem »
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Taube · Näe rohkem »
Turu õuekohus
1830. aastast Turu õuekohtu hooneks olnud Akadeemiamaja Turu toomkiriku lähedal Turu õuekohus on Soome vanim õuekohus.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Turu õuekohus · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Vabahärra · Näe rohkem »
Võnnu kihelkond
Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja Võnnu kihelkond · Näe rohkem »
1640
1640.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja 1640 · Näe rohkem »
1717
1717.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja 1717 · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja 1737 · Näe rohkem »
6. aprill
6.
Uus!!: Gustav Adolf Strömfelt ja 6. aprill · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gustaf Adolf Strömfelt, Gustav Adolf Strömfeld, Gustav Adolph Strömfeldt, Gustav Adolph Strömfelt, Gustav Adolph von Strömfeld.