12 suhted: Apatiit, Apoptoos, Dentiin, Endotsütoos, Energia, Hüpoplaasia, Kaaries, Mineraal, Mitokonder, Mohsi astmik, Rakk, Tsement (luukude).
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Uus!!: Hambavaap ja Apatiit · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Hambavaap ja Apoptoos · Näe rohkem »
Dentiin
Hamba ehitus Dentiin ehk hambaluu ehk hambapõhiaine on kollakasvalge, avaskulaarne ehk ilma veresoonteta mineraliseerunud kude, mis ümbritseb hambapulbikambrit.
Uus!!: Hambavaap ja Dentiin · Näe rohkem »
Endotsütoos
Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine.
Uus!!: Hambavaap ja Endotsütoos · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Hambavaap ja Energia · Näe rohkem »
Hüpoplaasia
Hüpoplaasia ehk vaegmoodustus ehk vaegmoodustumus on mingi elundi või koe osas ilmnev arengupuue.
Uus!!: Hambavaap ja Hüpoplaasia · Näe rohkem »
Kaaries
Kaaries Kaaries ehk hambasööbija on haigus, mida põhjustavad peamiselt streptokokkbakterid, kes kinnituvad hambavaabale ning kelle elutegevuse käigus tekivad toidus sisalduvast suhkrust happed, mis söövitavad hambavaapa, kuni sellesse tekib auk.
Uus!!: Hambavaap ja Kaaries · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Hambavaap ja Mineraal · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Hambavaap ja Mitokonder · Näe rohkem »
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Uus!!: Hambavaap ja Mohsi astmik · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Hambavaap ja Rakk · Näe rohkem »
Tsement (luukude)
Tsement (joonisel ''B'') katmas hambajuurt Tsement (ladina cementum) on hambajuurt kattev kergelt kollakas luukude, mida toodavad tsementoblastid.
Uus!!: Hambavaap ja Tsement (luukude) · Näe rohkem »