Kiiremini kui brauser!
73 suhted: Adjutant, Ambla, Aspirantuur, Auvere lahing, § 58, Balti jaam, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Gattšina, Günther Reindorff, Haavatu märk, Harju Sõjaväeringkond, Hauptsturmführer, Izjum, Izjumi lahing, Jalaväe Rünnakumärk, Kapten, Kindralleitnant, Kirovi oblast, Kohtla-Järve, Kompanii, Kopsupõletik, Kose, Krivasoo, Leitnant, Lipnik, Major, Medal "Talvelahing Idas", Metsavennad, Narva lahing (1944), NKVD, Nooremleitnant, Nooremseersant, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine, Obersturmführer, Omakaitse, Oskar Ruut, Pataljon, Peterburi, Porkuni lahing, Professor, Raudrist, Reamees, Relva-SS, Riia, Saksa Rist, Sinimägede lahing, ..., SMERŠ, Suure-Jaani, Tallinn, Tartu, Tšerkassõ, Untersturmführer, Vanemleitnant, Venemaa, Viljandi, Wehrmacht, 16. mai, 1917, 1923, 1938, 1940, 1941, 1942, 1945, 20. eesti diviis, 2000, 31. märts, 38. Kaitsepataljon, 47. Relva-SS Grenaderirügement. Laienda indeks (23 rohkem) »
Adjutant
Mihhail Andrejevitš Miloradovitš ja tema adjutant Fjodor Nikolajevitš Glinka Adjutant (vene keeles адъютант, saksa keeles Adjutant, ladina keeles adjūtāns, sõnast adjūtantis 'abistav') oli sõjaväeline ametikoht, algselt kõrgemate sõjaväejuhtide (keisri, sõjavägede ülemjuhataja jne) isikliku staabi juht, kes sarnaselt sõjaväeosade staapide juhtidega (staabiülematena), vormistasid, koostasid kirjalikult ja edastasid täitmiseks väejuhtide korraldusi ja käske, kontrollisid nende korralduste täitmist ning edastasid väejuhile informatsiooni korralduste täitmisest.
Uus!!: Hando Ruus ja Adjutant · Näe rohkem »
Ambla
Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.
Uus!!: Hando Ruus ja Ambla · Näe rohkem »
Aspirantuur
Aspirantuur on kraadiõppe vorm, mis on olnud kasutusel Nõukogude Liidus, Venemaal ja mujal.
Uus!!: Hando Ruus ja Aspirantuur · Näe rohkem »
Auvere lahing
Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.
Uus!!: Hando Ruus ja Auvere lahing · Näe rohkem »
§ 58
§ 58 oli 1926.
Uus!!: Hando Ruus ja § 58 · Näe rohkem »
Balti jaam
Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009) Balti jaam enne II maailmasõda Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.
Uus!!: Hando Ruus ja Balti jaam · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Hando Ruus ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Uus!!: Hando Ruus ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kunstiakadeemia (lühend EKA) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Uus!!: Hando Ruus ja Eesti Kunstiakadeemia · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Hando Ruus ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Uus!!: Hando Ruus ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Näe rohkem »
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Uus!!: Hando Ruus ja Gattšina · Näe rohkem »
Günther Reindorff
Günther-Friedrich Reindorff (26. jaanuar 1889 Peterburi – 14. märts 1974 Tallinn) oli eesti graafik ja kunstipedagoog.
Uus!!: Hando Ruus ja Günther Reindorff · Näe rohkem »
Haavatu märk
1918. aasta versioon Mustas Haavatu märk (saksa keeles Verwundetenabzeichen) oli sõjaväeline autasu Saksamaal, mida anti haavatud Saksa sõduritele Esimese ja Teise maailmasõja ajal.
Uus!!: Hando Ruus ja Haavatu märk · Näe rohkem »
Harju Sõjaväeringkond
Harju Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Harju Kaitseringkond) asus Harjumaal.
Uus!!: Hando Ruus ja Harju Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Hauptsturmführer
''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.
Uus!!: Hando Ruus ja Hauptsturmführer · Näe rohkem »
Izjum
Izjum on linn Ukrainas Harkivi oblastis, Izjumi rajooni keskus.
Uus!!: Hando Ruus ja Izjum · Näe rohkem »
Izjumi lahing
Izjumi lahing toimus 19. juulist – 21. juulini 1943 teises maailmasõjas idarindel, Nõukogude looderinde vägede Izjumi-Barvenkovo pealetungioperatsiooni käigus.
Uus!!: Hando Ruus ja Izjumi lahing · Näe rohkem »
Jalaväe Rünnakumärk
Hõbedane Jalaväe Rünnakumärk Jalaväe Rünnakumärk (saksa keeles Infanterie-Sturmabzeichen) oli Saksa autasu, mida anti Relva-SS-i ja Wehrmachti sõduritele Teise maailmasõja ajal.
Uus!!: Hando Ruus ja Jalaväe Rünnakumärk · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Hando Ruus ja Kapten · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Hando Ruus ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kirovi oblast
Kirovi oblast on 1.
Uus!!: Hando Ruus ja Kirovi oblast · Näe rohkem »
Kohtla-Järve
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Hando Ruus ja Kohtla-Järve · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Hando Ruus ja Kompanii · Näe rohkem »
Kopsupõletik
Kopsupõletik ehk pneumoonia (ladina pneumonia) on osadel suletud vereringega loomadel (sh inimestel) tekkiv kopsukoe põletik.
Uus!!: Hando Ruus ja Kopsupõletik · Näe rohkem »
Kose
Droonivideo Kosest 2021. aasta septembris Kose on alevik Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe orus.
Uus!!: Hando Ruus ja Kose · Näe rohkem »
Krivasoo
Krivasoo on soo Ida-Virumaal Alutaguse madalikul.
Uus!!: Hando Ruus ja Krivasoo · Näe rohkem »
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Uus!!: Hando Ruus ja Leitnant · Näe rohkem »
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Uus!!: Hando Ruus ja Lipnik · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Hando Ruus ja Major · Näe rohkem »
Medal "Talvelahing Idas"
200px Medal "Talvelahing Idas" (saksa keeles Medaille Winterschlacht im Osten 1941/42, ka Ostmedaille) asutati 26.
Uus!!: Hando Ruus ja Medal "Talvelahing Idas" · Näe rohkem »
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Uus!!: Hando Ruus ja Metsavennad · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Hando Ruus ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Uus!!: Hando Ruus ja NKVD · Näe rohkem »
Nooremleitnant
Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.
Uus!!: Hando Ruus ja Nooremleitnant · Näe rohkem »
Nooremseersant
Eesti maaväe nooremseersandi õlak Nooremseersant on kaitseväe madalaim allohvitseri sõjaväeline auaste.
Uus!!: Hando Ruus ja Nooremseersant · Näe rohkem »
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine, ka NSV Liidu SARKi Erinõupidamine (vene keeles Особое совещание при НКВД СССР), ka lihtsalt Erinõupidamine (vene keeles Особое совещание, lühend ОСО) oli Nõukogude Liidu poliitiline kohtuväline repressiivorgan.
Uus!!: Hando Ruus ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine · Näe rohkem »
Obersturmführer
Obersturmführer ehk SS-Obersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes leitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberleutnant'ile.
Uus!!: Hando Ruus ja Obersturmführer · Näe rohkem »
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Uus!!: Hando Ruus ja Omakaitse · Näe rohkem »
Oskar Ruut
Oskar Ruut (sünninimega Oskar Rosenstock; 24. aprill 1916 Valga – 4. august 1944 Sinimäed, Eesti) oli Eesti (lipnik) ja Saksa sõjaväelane (Hauptsturmführer) ning jurist.
Uus!!: Hando Ruus ja Oskar Ruut · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Hando Ruus ja Pataljon · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Hando Ruus ja Peterburi · Näe rohkem »
Porkuni lahing
Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauvälja kolmnurgas.
Uus!!: Hando Ruus ja Porkuni lahing · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Hando Ruus ja Professor · Näe rohkem »
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Uus!!: Hando Ruus ja Raudrist · Näe rohkem »
Reamees
Eesti maaväe reamehe õlak Reamees on paljudes riikides, sealhulgas tänapäeval Eestis, maaväes (paljudes riikides ka õhuväes) madalaim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Hando Ruus ja Reamees · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: Hando Ruus ja Relva-SS · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Hando Ruus ja Riia · Näe rohkem »
Saksa Rist
Saksa Rist kullas Saksa Rist (saksa keeles Deutsches Kreuz) oli Kolmanda Riigi autasu, mis oli järk kõrgem kui I klassi Raudrist, kuid madalam kui Rüütlirist.
Uus!!: Hando Ruus ja Saksa Rist · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Hando Ruus ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
SMERŠ
SMERŠ, ametlik nimetus Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (vene keeles СМЕРШ, akronüüm Смерть шпионам!, Surm spioonidele!) oli Nõukogude Liidu sõjaväe, sõjalaevastiku ja sõjaväestatud asutuste ja organisatsioonide vastuluureorganisatsioonide ühisnimetus, aastatel 1943–1953.
Uus!!: Hando Ruus ja SMERŠ · Näe rohkem »
Suure-Jaani
Suure-Jaani Suure-Jaani on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Hando Ruus ja Suure-Jaani · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Hando Ruus ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Hando Ruus ja Tartu · Näe rohkem »
Tšerkassõ
Tšerkassõ on linn Ukrainas Dnepril asuva Krementšuki veehoidla paremkaldal, Tšerkassõ oblasti keskus.
Uus!!: Hando Ruus ja Tšerkassõ · Näe rohkem »
Untersturmführer
Untersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s alates 1934.
Uus!!: Hando Ruus ja Untersturmführer · Näe rohkem »
Vanemleitnant
Vanemleitnant on sõjaväeline auaste.
Uus!!: Hando Ruus ja Vanemleitnant · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Hando Ruus ja Venemaa · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Hando Ruus ja Viljandi · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Hando Ruus ja Wehrmacht · Näe rohkem »
16. mai
16.
Uus!!: Hando Ruus ja 16. mai · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Hando Ruus ja 1917 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Hando Ruus ja 1923 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Hando Ruus ja 1938 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Hando Ruus ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Hando Ruus ja 1941 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Hando Ruus ja 1942 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Hando Ruus ja 1945 · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Hando Ruus ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Hando Ruus ja 2000 · Näe rohkem »
31. märts
31.
Uus!!: Hando Ruus ja 31. märts · Näe rohkem »
38. Kaitsepataljon
38.
Uus!!: Hando Ruus ja 38. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
47. Relva-SS Grenaderirügement
47.
Uus!!: Hando Ruus ja 47. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »
