Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Pringel

Index Pringel

Pringel ehk harilik pringel (ka seakala; ladinakeelne teaduslik nimetus Phocoena phocoena) on pringellaste sugukonda kuuluv veeimetaja.

26 suhted: Aafrika, Alaska, Ameerika Ühendriigid, Carl von Linné, Eesti Loodus, Hammasvaalalised, Hispaania, Imetajad, Jaapani meri, Kajalokatsioon, Kattegat, Keelikloomad, Kolka nina, Läänemeri, Lehtersuue, Loomad, Mereimetajad, Must meri, Põhjameri, Põhjapoolkera, Prantsusmaa, Pringel (perekond), Pringellased, Skagerrak, Suurbritannia, Vaalalised.

Aafrika

Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.

Uus!!: Pringel ja Aafrika · Näe rohkem »

Alaska

Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.

Uus!!: Pringel ja Alaska · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Pringel ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Pringel ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Eesti Loodus

Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.

Uus!!: Pringel ja Eesti Loodus · Näe rohkem »

Hammasvaalalised

Hammasvaalalised (Odontoceti) on vaalaliste alamselts.

Uus!!: Pringel ja Hammasvaalalised · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Pringel ja Hispaania · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Pringel ja Imetajad · Näe rohkem »

Jaapani meri

Jaapani meri Jaapani meri (jaapani keeles 日本海 Nihon-kai 'Jaapani meri'; korea keeles 동해 Tong-hae 'Idameri' (kasutusel Lõuna-Koreas) ja 조선동해 Chosŏn Tong-hae 'Korea Idameri' (kasutusel Põhja-Koreas); vene keeles Японское море Japonskoje more 'Jaapani meri') on ääremeri Vaikses ookeanis.

Uus!!: Pringel ja Jaapani meri · Näe rohkem »

Kajalokatsioon

Nahkhiired teevad oma saaklooma asukoha kindlaks just kajalokatsiooniga Kajalokatsioon on mõnedel loomadel (vaalad, delfiinid, nahkhiired, mõned linnud jt) arenenud mingi kindla lainepikkusega heli tekitamine ja selle vastuvõtmine.

Uus!!: Pringel ja Kajalokatsioon · Näe rohkem »

Kattegat

Skagerrak ja Kattegat Kattegat on väin Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel.

Uus!!: Pringel ja Kattegat · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Uus!!: Pringel ja Keelikloomad · Näe rohkem »

Kolka nina

Kolka nina (liivi keeles Kūolka nanā, läti keeles Kolkasrags) on neem Lätis Kura poolsaare põhjatipus.

Uus!!: Pringel ja Kolka nina · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Pringel ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lehtersuue

thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.

Uus!!: Pringel ja Lehtersuue · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Pringel ja Loomad · Näe rohkem »

Mereimetajad

Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.

Uus!!: Pringel ja Mereimetajad · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Pringel ja Must meri · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Pringel ja Põhjameri · Näe rohkem »

Põhjapoolkera

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.

Uus!!: Pringel ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Pringel ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Pringel (perekond)

Pringel (Phocoena) perekond vaalalisi sugukonnast pringellased.

Uus!!: Pringel ja Pringel (perekond) · Näe rohkem »

Pringellased

Pringellased (Phocoenidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsist.

Uus!!: Pringel ja Pringellased · Näe rohkem »

Skagerrak

Skagerrak ja Kattegat Skagerrak on väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.

Uus!!: Pringel ja Skagerrak · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Uus!!: Pringel ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Vaalalised

Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.

Uus!!: Pringel ja Vaalalised · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Harilik pringel, Phocoena phocoena, Seakala.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »