Jiepmaluokta

Jiepmaluokta (põhjasaami keeles) ehk Hjemmeluft (norra keeles) on laht Norra Troms og Finnmargi maakonna Alta vallas.

Ava Google Mapsis Kasuta AI-d

Sisukord

1. 15 suhted: Alta, Alta kaljujoonised, Alta muuseum, Alta vald, Kvalsund, Norra, Norra keel, Omastav kääne, Põhjasaami keel, Saami keeled, Sihitav kääne, Troms og Finnmargi maakond, UNESCO maailmapärandi nimistu, 1972, 1991.

Alta

pisi Alta (põhjasaami keeles Álaheadju, Álaheadju, Álahádju, Áltá) on asula Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Alta valla halduskeskus.

Vaata Jiepmaluokta ja Alta

Alta kaljujoonised

Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas.

Vaata Jiepmaluokta ja Alta kaljujoonised

Alta muuseum

Taraga ümbritsetud põhjapõdrad Alta kaljujoonistel Alta muuseum on muuseum Põhja-Norras Alta vallas Alta asulas.

Vaata Jiepmaluokta ja Alta muuseum

Alta vald

Alta vald (ka Alta kommuun; norra keeles Alta kommune; põhjasaami keeles Álaheadju gielda; kveeni keeles Alattion komuuni; soome keeles Alattion kunta) on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Põhja-Norras Norra Lapimaal Troms og Finnmargi maakonnas, pisut põhja pool põhjapolaarjoont.

Vaata Jiepmaluokta ja Alta vald

Kvalsund

Kvalsund (põhjasaami Ráhkkerávju) on asula Norras Troms og Finnmargi maakonnas Hammerfesti vallas, endise Kvalsundi valla keskus.

Vaata Jiepmaluokta ja Kvalsund

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).

Vaata Jiepmaluokta ja Norra

Norra keel

Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

Vaata Jiepmaluokta ja Norra keel

Omastav kääne

Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".

Vaata Jiepmaluokta ja Omastav kääne

Põhjasaami keel

Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.

Vaata Jiepmaluokta ja Põhjasaami keel

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Vaata Jiepmaluokta ja Saami keeled

Sihitav kääne

Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.

Vaata Jiepmaluokta ja Sihitav kääne

Troms og Finnmargi maakond

Troms og Finnmargi maakond (norra keeles Troms og Finnmark, kveeni keeles Tromssa ja Finmarkku, põhjasaami keeles Romsa ja Finnmárku) on maakond Põhja-Norras.

Vaata Jiepmaluokta ja Troms og Finnmargi maakond

UNESCO maailmapärandi nimistu

Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.

Vaata Jiepmaluokta ja UNESCO maailmapärandi nimistu

1972

1972.

Vaata Jiepmaluokta ja 1972

1991

1991.

Vaata Jiepmaluokta ja 1991

Tuntud ka kui Hjemmeluft.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika