46 suhted: Alamjooks, Astang, Balti klint, Billingeni lade, Eesti jugade loend, Geograafilised koordinaadid, Graptoliitargilliit, Harju maakond, Hiiukirn, Hunnebergi lade, Jää, Jägala jõgi, Jägala joa hüdroelektrijaam, Jägala kihistik, Jägala-Joa, Jõelähtme vald, Jõesäng, Joa kihistik, Juga, Kanjon, Kärestik, Kevad, Kivistis, Koogi (Jõelähtme), Kunda lade, Lähe, Leetse kihistu, Looduskaitse, Lubjakivi, Neeme (Jõelähtme), Ontika paekallas, Ordoviitsium, Põhja-Eesti pank, Settekivim, Soome laht, Suue, Suurvesi, Tallinn, Türisalu kihistu, Valaste juga, Varangu lade, Vesiveski, Volhovi lade, 13. sajand, 1688, 2000.
Alamjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.
Uus!!: Jägala juga ja Alamjooks · Näe rohkem »
Astang
Astang on geoloogias selgelt eristatava jalami ja pervega järsk või püstloodis nõlv.
Uus!!: Jägala juga ja Astang · Näe rohkem »
Balti klint
Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.
Uus!!: Jägala juga ja Balti klint · Näe rohkem »
Billingeni lade
Billingeni lade on nime saanud Billingeni mäe järgi Rootsis Billingeni lade on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Jägala juga ja Billingeni lade · Näe rohkem »
Eesti jugade loend
Siin on loetletud Eesti jugasid, koski ja joastikke, mille kõrgeim astang on kõrgem kui 1 meeter.
Uus!!: Jägala juga ja Eesti jugade loend · Näe rohkem »
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Uus!!: Jägala juga ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »
Graptoliitargilliit
Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised). Graptoliitargilliit (rahvapäraselt ka konnatahvel, vananenud nimetusena ka diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt ehk diktüoneema) on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim.
Uus!!: Jägala juga ja Graptoliitargilliit · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Jägala juga ja Harju maakond · Näe rohkem »
Hiiukirn
Rovanieme hiiukirn Hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr.
Uus!!: Jägala juga ja Hiiukirn · Näe rohkem »
Hunnebergi lade
Hunnebergi lade on nimetuse saanud Hunnebergi mäe järgi Rootsis Hunnebergi lade on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Jägala juga ja Hunnebergi lade · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Jägala juga ja Jää · Näe rohkem »
Jägala jõgi
Jägala jõgi kalarambi ja hüdroelektrijaama tammiga Vetla külas Jägala jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Jägala juga ja Jägala jõgi · Näe rohkem »
Jägala joa hüdroelektrijaam
Jägala joa hüdroelektrijaama renoveerimistööd 2008. aastal Jägala joa hüdroelektrijaam ehk Jägala puupapivabriku hüdroelektrijaam on hüdroelektrijaam Jägala joa lähedal.
Uus!!: Jägala juga ja Jägala joa hüdroelektrijaam · Näe rohkem »
Jägala kihistik
Jägala kihistiku stratotüübiks on Jägala joa paljand Jägala kihistik (inglise keeles Jägala Member) on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Pakri kihistusse kuuluv kihistik.
Uus!!: Jägala juga ja Jägala kihistik · Näe rohkem »
Jägala-Joa
Jägala-Joa on küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Uus!!: Jägala juga ja Jägala-Joa · Näe rohkem »
Jõelähtme vald
Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.
Uus!!: Jägala juga ja Jõelähtme vald · Näe rohkem »
Jõesäng
Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.
Uus!!: Jägala juga ja Jõesäng · Näe rohkem »
Joa kihistik
Joa kihistik (inglise Joa Member) on ordoviitsiumi ladestu Leetse kihistu Hunnebergi lademesse kuuluv kihistik.
Uus!!: Jägala juga ja Joa kihistik · Näe rohkem »
Juga
Juga on vee vaba langemine järsult astangult.
Uus!!: Jägala juga ja Juga · Näe rohkem »
Kanjon
Suur kanjon Ameerika Ühendriikides Hinni kanjon Eestis Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.
Uus!!: Jägala juga ja Kanjon · Näe rohkem »
Kärestik
Kärestik Kärestik on madal kivine käreda vooluga jõelõik.
Uus!!: Jägala juga ja Kärestik · Näe rohkem »
Kevad
Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Jägala juga ja Kevad · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Jägala juga ja Kivistis · Näe rohkem »
Koogi (Jõelähtme)
Koogi on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Uus!!: Jägala juga ja Koogi (Jõelähtme) · Näe rohkem »
Kunda lade
Ontika pangal paljandub ka Kunda lademe paekivi Kunda lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Jägala juga ja Kunda lade · Näe rohkem »
Lähe
Jõe lähe on koht, kust jõgi saab alguse.
Uus!!: Jägala juga ja Lähe · Näe rohkem »
Leetse kihistu
Leetse pank on kihistu stratotüübiks Leetse kihistu (inglise keeles Leetse Formation) on ordoviitsiumi ladestu kihistu.
Uus!!: Jägala juga ja Leetse kihistu · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Jägala juga ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Jägala juga ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Neeme (Jõelähtme)
Neeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Uus!!: Jägala juga ja Neeme (Jõelähtme) · Näe rohkem »
Ontika paekallas
Ontika pankrannik aerofotol Ontika paekallas (ka Ontika pank, Ontika pankrannik, Saka-Ontika-Toila pank) on Põhja-Eesti pankranniku võimsaim osa – umbes 20 km pikkune katkematu paekivijärsak mererannikul Sakalt Toilani.
Uus!!: Jägala juga ja Ontika paekallas · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Jägala juga ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Jägala juga ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Jägala juga ja Settekivim · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Jägala juga ja Soome laht · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Jägala juga ja Suue · Näe rohkem »
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Uus!!: Jägala juga ja Suurvesi · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Jägala juga ja Tallinn · Näe rohkem »
Türisalu kihistu
Türisalu pank on Türisalu kihistu stratotüübiks Türisalu kihistu (inglise keeles Türisalu Formation) on Ordoviitsiumi ajastu kihistu.
Uus!!: Jägala juga ja Türisalu kihistu · Näe rohkem »
Valaste juga
Valaste juga talvel 2008 Valaste juga Valaste juga asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas (varem Kohtla vallas) Valaste külas.
Uus!!: Jägala juga ja Valaste juga · Näe rohkem »
Varangu lade
Varangu lade (varem Ceratopyge lade) on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Jägala juga ja Varangu lade · Näe rohkem »
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Uus!!: Jägala juga ja Vesiveski · Näe rohkem »
Volhovi lade
Volhovi lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Jägala juga ja Volhovi lade · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Jägala juga ja 13. sajand · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: Jägala juga ja 1688 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Jägala juga ja 2000 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Joarüngas, Jägala joa kaitseala.