Sisukord
37 suhted: Argilliit, Atmosfäär, Fosforiidisõda, Fosforiit, Hapnik, Isesüttimine, Kütteväärtus, Kütus, Keemiline ühend, Keemiline element, Kilt, Kukersiit, Ladestu, Lubjakivi, Maardu fosforiidikaevandus, Molübdeen, Moondekivim, Nõukogude Liit, Ordoviitsium, Pakerordi lade, Paleosoikum, Püriit, Põhjavesi, Põlevkivi, Savikilt, Savikivimid, Settekivim, Sillamäe, Türisalu kihistu, Toorium, Tuumapomm, Uraan, Vanaadium, Vääveldioksiid, Veeris, 1949, 1952.
Argilliit
Argilliit Prantsusmaal. Argilliit (kreeka keeles árgillos 'savi' ja líthos 'kivi') on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim.
Vaata Graptoliitargilliit ja Argilliit
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Graptoliitargilliit ja Atmosfäär
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Vaata Graptoliitargilliit ja Fosforiidisõda
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Vaata Graptoliitargilliit ja Fosforiit
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Graptoliitargilliit ja Hapnik
Isesüttimine
Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.
Vaata Graptoliitargilliit ja Isesüttimine
Kütteväärtus
Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.
Vaata Graptoliitargilliit ja Kütteväärtus
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Vaata Graptoliitargilliit ja Kütus
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Graptoliitargilliit ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Graptoliitargilliit ja Keemiline element
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Vaata Graptoliitargilliit ja Kilt
Kukersiit
Kukersiit Kukersiit Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus ning Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariigis.
Vaata Graptoliitargilliit ja Kukersiit
Ladestu
Ladestu (inglise keeles system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks.
Vaata Graptoliitargilliit ja Ladestu
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Graptoliitargilliit ja Lubjakivi
Maardu fosforiidikaevandus
Karjääri idaosa Rebala külas Maardu fosforiidikaevandus oli fosforiidikaevandus Maardu ja Jõelähtme valla piiril.
Vaata Graptoliitargilliit ja Maardu fosforiidikaevandus
Molübdeen
Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.
Vaata Graptoliitargilliit ja Molübdeen
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Vaata Graptoliitargilliit ja Moondekivim
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Graptoliitargilliit ja Nõukogude Liit
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Graptoliitargilliit ja Ordoviitsium
Pakerordi lade
Rannamõisa pank on Pakerordi lademe laiendatud stratotüübiks. Pakerordi lade on ordoviitsiumi ladestu vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Vaata Graptoliitargilliit ja Pakerordi lade
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Vaata Graptoliitargilliit ja Paleosoikum
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Vaata Graptoliitargilliit ja Püriit
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Vaata Graptoliitargilliit ja Põhjavesi
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Vaata Graptoliitargilliit ja Põlevkivi
Savikilt
Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.
Vaata Graptoliitargilliit ja Savikilt
Savikivimid
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid.
Vaata Graptoliitargilliit ja Savikivimid
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Vaata Graptoliitargilliit ja Settekivim
Sillamäe
Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.
Vaata Graptoliitargilliit ja Sillamäe
Türisalu kihistu
Türisalu pank on Türisalu kihistu stratotüübiks Türisalu kihistu (inglise keeles Türisalu Formation) on Ordoviitsiumi ajastu kihistu.
Vaata Graptoliitargilliit ja Türisalu kihistu
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Vaata Graptoliitargilliit ja Toorium
Tuumapomm
Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).
Vaata Graptoliitargilliit ja Tuumapomm
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Vaata Graptoliitargilliit ja Uraan
Vanaadium
Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.
Vaata Graptoliitargilliit ja Vanaadium
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Vaata Graptoliitargilliit ja Vääveldioksiid
Veeris
Valdavalt lubjakivist kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Vulkaanilistest kivimitest moodustunud veerised Thíra saare rannas Kreekas Veeris on ümar kivi läbimõõduga 64...512 mm.
Vaata Graptoliitargilliit ja Veeris
1949
1949.
Vaata Graptoliitargilliit ja 1949
1952
1952.
Vaata Graptoliitargilliit ja 1952
Tuntud ka kui Diktüoneema, Diktüoneema-argilliit, Diktüoneemaargilliit, Diktüoneemakilt, Konnatahvel.