Sisukord
22 suhted: Eesti, Ida-Aasia, Jää, Järv, Jõesäng, Jõgi, Kagu-Aasia, Kuu, Lõuna-Aasia, Looded, Luht, Lumi, Madalvesi, Mäestik, Meri, Mussoon, Pais, Pärnu maakond, Soomaa, Tartu, Tulv, Veetase.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Suurvesi ja Eesti
Ida-Aasia
Ida-Aasia ÜRO liigituse järgi. Ida-Aasia on regioon Aasia idaosas.
Vaata Suurvesi ja Ida-Aasia
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Suurvesi ja Jää
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Suurvesi ja Järv
Jõesäng
Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.
Vaata Suurvesi ja Jõesäng
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Suurvesi ja Jõgi
Kagu-Aasia
Kagu-Aasia ÜRO liigituse järgi Kagu-Aasia on piirkond Aasias.
Vaata Suurvesi ja Kagu-Aasia
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Suurvesi ja Kuu
Lõuna-Aasia
Lõuna-Aasia ÜRO liigituse järgi Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab Ees-India, mis on muust Aasiast mäeahelikega eraldatud.
Vaata Suurvesi ja Lõuna-Aasia
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Vaata Suurvesi ja Looded
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Vaata Suurvesi ja Luht
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Suurvesi ja Lumi
Madalvesi
Myjava jõel Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis.
Vaata Suurvesi ja Madalvesi
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Vaata Suurvesi ja Mäestik
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Suurvesi ja Meri
Mussoon
Mussoon (inglise keeles monsoon) on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
Vaata Suurvesi ja Mussoon
Pais
Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.
Vaata Suurvesi ja Pais
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Vaata Suurvesi ja Pärnu maakond
Soomaa
Suvine Soomaa rahvuspark Suurvesi Soomaal Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa on maastikurajoon Edela-Eestis, mis koos Kõrvemaa maastikurajooniga moodustavad Vahe-Eesti maastikuvaldkonna.
Vaata Suurvesi ja Soomaa
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Suurvesi ja Tartu
Tulv
Tulv Sovetsi jõe suudmealas Nižni Novgorodi oblastis Venemaal Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine.
Vaata Suurvesi ja Tulv
Veetase
Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).
Vaata Suurvesi ja Veetase
Tuntud ka kui Kevadine suurvesi, Kevadsuurvesi.