Sisukord
65 suhted: Advent, Ahjukartulid, Asenduskodu, Caganer, Coca-Cola, Esiaeg, Gregoriuse kalender, Hapukapsas, Heategevus, Ilutulestik, Jõulud eesti rahvakalendris, Jõuluhani, Jõululaulude loend, Jõululaupäev, Jõululühter, Jõululeib, Jõulupuu, Jõulusaar, Jõuluturg, Jõuluvana, Jeesus, Johannes (apostel), Juliuse kalender, Jumal, Katoliku kirik, Küpsis, Kingitus, Kolmekuningapäev, Kristlus, Kristus, Kuninglik Teater, Linnapea, Lumi, Mall Hiiemäe, Mandariin, Matthias Johann Eisen, Näärid, Näärivana, Nõukogude Liit, Nikolaus, Odin, Päkapikk, Pööripäev, Põhjala, Põhjapõder Rudolf, Piim, Piparkook, Postmark, Prohvet, Protestantism, ... Laienda indeks (15 rohkem) »
Advent
Advendiküünlad Advent Advent (ladina keelest adventus Domini, 'Issanda tulemine') on kirikukalendris neli nädalat vältav periood, mis algab neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha.
Vaata Jõulud ja Advent
Ahjukartulid
Ahjukartulid on praeahjus või ahjus rasva või toiduõliga pannil või ahjuvormis küpsetatud kartulid.
Vaata Jõulud ja Ahjukartulid
Asenduskodu
* Asenduskodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust.
Vaata Jõulud ja Asenduskodu
Caganer
Traditsiooniline ''Caganer'' Puidust lõigatud Caganer Caganer on Kataloonias jõulude ajal Jeesuse sündi kujutavate stseenide juurde paigutatav roojava mehe kuju.
Vaata Jõulud ja Caganer
Coca-Cola
Coca-Cola ehk kokakoola (eesti kõnekeeles ka "koka" ja "koola", inglise keeles ka Coke) on karboniseeritud karastusjook, maailma populaarseim karastusjook ning esimene ja tuntuim koolajook.
Vaata Jõulud ja Coca-Cola
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Vaata Jõulud ja Esiaeg
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Vaata Jõulud ja Gregoriuse kalender
Hapukapsas
Potis keev hapukapsas lihaga Hapukapsas on hapendatud kapsas.
Vaata Jõulud ja Hapukapsas
Heategevus
Heategevus on annetamine või vabatahtlik tegevus teiste inimeste heaolu parandamiseks.
Vaata Jõulud ja Heategevus
Ilutulestik
Video ilutulestikust Prantsusmaal 2022. aasta juulis Sydney ooperiteatri kohal 2006. aastal Tulevärgi ettevalmistamine Ilutulestik, ka tulevärk (saksa keelest Feuerwerk), on vaatemäng, mis põhineb pürotehnilise aine põlemisel tekkivatel järjestikustel valgus-, suitsu- või heliefektidel.
Vaata Jõulud ja Ilutulestik
Jõulud eesti rahvakalendris
Jõulud (Lõuna-Eestis ka talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad.
Vaata Jõulud ja Jõulud eesti rahvakalendris
Jõuluhani
Jõuluhani Jõuluhani on paljude Euroopa maade rahvusköökides erilisel viisil valmistatud ja ahjus küpsetatud linnulihapraad, mida süüakse enamasti jõulude ajal.
Vaata Jõulud ja Jõuluhani
Jõululaulude loend
Siin on loetletud jõululaule.
Vaata Jõulud ja Jõululaulude loend
Jõululaupäev
Jõululaupäev (ka: jõuluõhtu) on 24. detsember, päev enne esimest jõulupüha.
Vaata Jõulud ja Jõululaupäev
Jõululühter
Jõululühtrid Jõululühter (saksa keeles Julleuchter) on muinasaega tagasiulatuva tavaga seotud põhjamaine kultusese, mis seostub eelkõige talvise pööripäevaga.
Vaata Jõulud ja Jõululühter
Jõululeib
Jõululeib (Saaremaal ka: näärikakk, Mulgimaal jõulupoiss, jõulupullEesti murrete sõnaraamat) oli vanasti jõulude ajal valmistatud leivakakk, mis tehti harilikult seakujuline (sel juhul nimetati ka jõuluorikaks), aga ka kuhikukujuline (imiteerides viljakuhja) või keskel auguga küünla jaoks.
Vaata Jõulud ja Jõululeib
Jõulupuu
Jõulukuusk Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse.
Vaata Jõulud ja Jõulupuu
Jõulusaar
Jõulusaar (inglise keeles Christmas Island) on India ookeanis olev Austraaliale kuuluv saar.
Vaata Jõulud ja Jõulusaar
Jõuluturg
Tallinna jõuluturg, 2010 Dresdeni Striezelmarkt, 2009 Jõuluturg (saksa keeles Weihnachtsmarkt, ka Christkindlesmarkt, Adventsmarkt; prantsuse keeles Marché de Noël) on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis toimub tavaliselt nelja advendinädala ajal.
Vaata Jõulud ja Jõuluturg
Jõuluvana
jõulusoku seljas, Robert Seymour, 1836 Kuressaare raekojas 1. detsembril 2013 Itaalia lühifilm "Kuidas ahnus rikkus jõulud" (1910) Lühifilm "Santa Claus" (1925) Jõuluvana ehk jõulumees ehk jõulutaat on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja.
Vaata Jõulud ja Jõuluvana
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Jõulud ja Jeesus
Johannes (apostel)
Apostel Johannes, Zampieri õlimaal Johannes (heebrea keeles יוחנן בן זבדי Yohanan ben Zavdi; u 6 – u 100 pKr) oli Jeesuse kaheteistkümnest apostlist kõige noorem, kristliku pärimuse järgi piibli mitme raamatu autor.
Vaata Jõulud ja Johannes (apostel)
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Jõulud ja Juliuse kalender
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Jõulud ja Jumal
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Jõulud ja Katoliku kirik
Küpsis
Küpsisevalik Küpsis ehk biskviit on küpsetatud kondiitritoode, mis tavaliselt on koogist väiksem, kõvem või muredam ning sisaldab vähem vett.
Vaata Jõulud ja Küpsis
Kingitus
Jõulukingid kuuse all Kingitus ehk kink on vabatahtlikult, rahalist või muud hüvitist saamata teisele isikule üle antav või antud vara (mis ei ole enne selle teise isiku oma).
Vaata Jõulud ja Kingitus
Kolmekuningapäev
Artemisia Gentileschi, "Kuningate kummardamine" (1636) Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.
Vaata Jõulud ja Kolmekuningapäev
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Jõulud ja Kristlus
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Vaata Jõulud ja Kristus
Kuninglik Teater
Rootsi Kuninglik Teater Stockholmis Kuninglik Teater (rootsi keeles Kungliga Teatern) on Rootsi rahvuslik ooperi- ja balletiteater.
Vaata Jõulud ja Kuninglik Teater
Linnapea
Linnapea ehk meer on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse (linnavalitsuse) juht.
Vaata Jõulud ja Linnapea
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Jõulud ja Lumi
Mall Hiiemäe
Mall Hiiemäe (neiupõlvenimi Mall Proodel; sündinud 9. jaanuaril 1937 Roostojal) on eesti folklorist, kes on tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana.
Vaata Jõulud ja Mall Hiiemäe
Mandariin
Mandariinid Terve ja poolitatud mandariin Mandariin on hariliku mandariinipuu (Citrus reticulata) vili.
Vaata Jõulud ja Mandariin
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Vaata Jõulud ja Matthias Johann Eisen
Näärid
Näärid on Eestis aastavahetuse aeg, mida tähistatakse vähemalt keskajast.
Vaata Jõulud ja Näärid
Näärivana
Näärivana (vene keeles Дед Мороз 'Külmataat') oli Nõukogude Liidus aastavahetuse rituaalne kingitooja, kes asendas jõuluvana.
Vaata Jõulud ja Näärivana
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Jõulud ja Nõukogude Liit
Nikolaus
Õigeusu ikoon, u 1300 Piero di Cosimo "Püha Nikolaus", 1480–1490 Püha Nikolaus (ka Nikolaus Myrast, püha Nikolai ja Nikolai Imetegija; 270–343) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.
Vaata Jõulud ja Nikolaus
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Vaata Jõulud ja Odin
Päkapikk
Päkapikud Päkapikk on mitmete rahvaste mütoloogias tuntud väikest kasvu inimese taoline mütoloogiline olend.
Vaata Jõulud ja Päkapikk
Pööripäev
Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium.
Vaata Jõulud ja Pööripäev
Põhjala
Põhja-Euroopa Põhjalaks nimetatakse poeetiliselt Põhjamaid või Põhja-Euroopat.
Vaata Jõulud ja Põhjala
Põhjapõder Rudolf
Põhjapõder Rudolfi kuju Londonis Põhjapõder Rudolf (inglise keeles Rudolph the Red-Nosed Reindeer) on Robert L. May 1939.
Vaata Jõulud ja Põhjapõder Rudolf
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Vaata Jõulud ja Piim
Piparkook
Piparkooke süüakse tavaliselt jõulude ajal. Pildil Soome piparkoogid Espoos Tavaliselt kaunistatakse piparkooke glasuuriga Piparkook on kook või küpsis, mis on valmistatud siirupiga magustatud ja tugevasti vürtsitatud tainast.
Vaata Jõulud ja Piparkook
Postmark
Maailma esimene postmark Penny Black (1840) marka (1920) NSV Liidu margil: Paul Keres (1991) 1996.–1999. aasta Eesti postmargid Postmark ehk kirjamark ehk mark on postikulude tasumist tõendav märk postisaadetisel (tavaliselt kirjaümbrikul või postkaardil).
Vaata Jõulud ja Postmark
Prohvet
Prohvet on väljendusjõuline isik, kes kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale.
Vaata Jõulud ja Prohvet
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Jõulud ja Protestantism
Puritaan
pisi Puritaan (ladina keeles pūritas - 'puhtus') oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal või Uus-Inglismaal 16. ja 17. sajandil.
Vaata Jõulud ja Puritaan
Saan
Saan on veolooma(de) jõul jalastel liikuv kerge talvine (seljatoega) sõiduk.
Vaata Jõulud ja Saan
Saturnaalid
Saturnaalid (ld saturnalia) olid Saturnuse auks peetud Vana-Rooma pühad ja pidustused.
Vaata Jõulud ja Saturnaalid
Seapraad
Ahjupannil küpsev seapraad, selle all vormis viinerid ja verivorstid Lahtilõikamata seapraad Seapraad ahjuporganditega Keedukartul Seapraad on praeahjus küpsetatud sealiha – traditsiooniline Eesti toit, mida pakutakse sageli pidulikel puhkudel nagu sünnipäevad, pulmad, matused jms.
Vaata Jõulud ja Seapraad
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Jõulud ja Skandinaavia
Talvine pööripäev
Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, mis on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.
Vaata Jõulud ja Talvine pööripäev
Tarbimisühiskond
Mustal reedel ostlejad, USA Tarbimisühiskonna kohta ei ole kasutusel ühte konkreetset mõistet.
Vaata Jõulud ja Tarbimisühiskond
Uusaasta
Uusaasta saabumist tähistatakse sageli ilutulestikuga (Nagaoka, Jaapan, 2012) Uusaasta on püha, mil tähistatakse uue kalendriaasta algust.
Vaata Jõulud ja Uusaasta
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Jõulud ja Vene Õigeusu Kirik
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Jõulud ja Venelased
Verivorst
Ahjus küpsetatud verivorstid pisi Toores verivorst Korea verivorst Verivorst on vorst, mille üks koostisosi on veri.
Vaata Jõulud ja Verivorst
21. detsember
21.
Vaata Jõulud ja 21. detsember
25. detsember
25.
Vaata Jõulud ja 25. detsember
26. detsember
26.
Vaata Jõulud ja 26. detsember
27. detsember
27.
Vaata Jõulud ja 27. detsember
Tuntud ka kui Jõul, Jõulupüha, Jõulupühad.