Sisukord
37 suhted: Aasid, Fenrir, Frigg, Germaani algkeel, Germaani mütoloogia, Germaanlased, Hollandi keel, Huginn ja Muninn, Inglise keel, Island, Kolmapäev, Mimir, Norra, Osmussaar, Osmussaare, Põhjagermaani keeled, Ragnarök, Rauaaeg, Ronk, Rooma riik, Rootsi, Ruunid, Skandinaavia, Sleipnir, Suur rahvasterändamine, Taani, Teine maailmasõda, Thor, Valdemar II, Valhalla, Valküürid, Vanapõhja keel, Vé, Viikingiaeg, Vili (jumal), Yggdrasil, 13. sajand.
Aasid
Aasid (vanapõhja Æsir 'vaiad', ainsuses Áss; germaani algkeeles *ansuz) on skandinaavia mütoloogias noorem jumalatesugu (vanem jumalatesugu on vaanid).
Vaata Odin ja Aasid
Fenrir
John Bauer Fenrir (ka Fenrisúlfr) oli germaani mütoloogias hiiglaslik hunt, jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda poeg ning Heli ja Jörmungandri vend.
Vaata Odin ja Fenrir
Frigg
Frigg oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema.
Vaata Odin ja Frigg
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Vaata Odin ja Germaani algkeel
Germaani mütoloogia
Germaanlased uskusid paljudesse jumalatesse; nende usund oli polüteistlik.
Vaata Odin ja Germaani mütoloogia
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Odin ja Germaanlased
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Vaata Odin ja Hollandi keel
Huginn ja Muninn
Huginn ja Muninn Odini õlgadel. Illustratsioon 18. sajandi Islandi käsikirjast Huginn ("Mõte") ja Muninn ("Mälu") olid Skandinaavia mütoloogias peajumal Odini kaarnad, kelle ta saatis igal hommikul välja, et teada, mis kõigis üheksas maailmas toimub.
Vaata Odin ja Huginn ja Muninn
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Odin ja Inglise keel
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Odin ja Island
Kolmapäev
Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale.
Vaata Odin ja Kolmapäev
Mimir
Mimir oli germaani mütoloogias arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu sõlmima, kui need kaks jumalate suguharu olid võitlemisest väsinud.
Vaata Odin ja Mimir
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Odin ja Norra
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Vaata Odin ja Osmussaar
Osmussaare
Osmussaare ehk Odensholm on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Osmussaarel.
Vaata Odin ja Osmussaare
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Vaata Odin ja Põhjagermaani keeled
Ragnarök
Thor võitleb Ragnarökis Jörmungandiga ''Johann Heinrich Fussli'' Ragnarök ('jumalate saatus') on muinaspõhja mütoloogias maailmalõpule eelnev lahing.
Vaata Odin ja Ragnarök
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Vaata Odin ja Rauaaeg
Ronk
Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast.
Vaata Odin ja Ronk
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Odin ja Rooma riik
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Odin ja Rootsi
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Vaata Odin ja Ruunid
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Odin ja Skandinaavia
Sleipnir
Tjängvide kivile on raiutud Sleipniri seljas ratsutav Odin Valhallasse sisenemas Sleipnir oli Muinaspõhja mütoloogias kaheksajalgne hobune, kelle seljas ratsutas jumalate pealik Odin.
Vaata Odin ja Sleipnir
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Odin ja Suur rahvasterändamine
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Odin ja Taani
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Odin ja Teine maailmasõda
Thor
archiv-bot.
Vaata Odin ja Thor
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Odin ja Valdemar II
Valhalla
17. sajandi illustratsioon Islandilt näitab Heimdallri kaitsmas Valhalla väravat Valhalla (vanapõhja keeles Valhöll 'langenute eluase') ehk langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias sõja- ja nõidusejumala Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid (einherjerid) ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid nautima.
Vaata Odin ja Valhalla
Valküürid
John Charles Dollmani maal "Valküüride lend" (1909) Valküürid ("langenute valijad") olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad.
Vaata Odin ja Valküürid
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13.
Vaata Odin ja Vanapõhja keel
Vé
Vé (ka Véi) oli germaani mütoloogias Odini ja Vili vend, kes aitas aegade alguses oma vendadel tappa esimese elusolendi härmahiid Ymiri ja tema surnukehast maailma luua.
Vaata Odin ja Vé
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Vaata Odin ja Viikingiaeg
Vili (jumal)
Vili oli germaani mütoloogias Odini ja Vé vend, kes aitas aegade alguses tappa oma vendadel esimese elusolendi härmahiid Ymiri ja tema surnukehast maailma luua.
Vaata Odin ja Vili (jumal)
Yggdrasil
Yggdrasil Yggdrasil ("hirmutav ratsu", "Yggri – Odini ratsu") oli germaani mütoloogias üheksat maailma "hoidev" ilmapuu.
Vaata Odin ja Yggdrasil
13. sajand
13.
Vaata Odin ja 13. sajand
Tuntud ka kui Oden, Óðinn, Othinn, Wodan, Woden, Wodin, Wotan, Ygg.