Sisukord
13 suhted: Absoluutselt must keha, Absorptsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Energia, Funktsioon (matemaatika), Gustav Kirchhoff, Keha, Kiirgus, Plancki kiirgusseadus, Sagedus, Soojuskiirgus, Spektroskoopia, Temperatuur.
Absoluutselt must keha
Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Absoluutselt must keha
Absorptsioon
Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Absorptsioon
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Elektromagnetiline kiirgus
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Energia
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Funktsioon (matemaatika)
Gustav Kirchhoff
Gustav Robert Kirchhoff (12. märts 1824 Königsberg – 17. oktoober 1887 Berliin) oli saksa füüsik.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Gustav Kirchhoff
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Keha
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Kiirgus
Plancki kiirgusseadus
Tähed ei ole täiesti ideaalsed kiirgusallikad, kuid nad on ideaalsele absoluutselt mustale kehale lähedased ja nende uurimisel annab võrdlus Plancki kiirgussagedusega tõepäraseid tulemusi Plancki kiirgusseadus ehk Plancki seadus kirjeldab musta keha kiirguse spektraalset kirkust.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Plancki kiirgusseadus
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Sagedus
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Soojuskiirgus
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Vaata Kirchhoffi kiirgusseadus ja Spektroskoopia
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.