Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Aatom, Aineosake, Alfakiirgus, Alfaosake, Beetakiirgus, Beetaosake, Eesti entsüklopeedia, Elektrilaeng, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetspekter, Elektron, Elektronvolt, Füüsika, Footon, Gammakiirgus, Gravitatsioonilained, Hawkingi radiatsioon, Heliallikas, Helilaine, Infrapunakiirgus, Ionisatsioon, Ioniseeriv kiirgus, Ioon, Kiirguskaitse, Kosmiline kiirgus, Kvantmehaanika, Laine, Müüon, Mikrolained, Molekul, Neutron, Neutronkiirgus, Positron, Prooton, Raadiolained, Radiomeetria, Röntgenikiirgus, Seisumass, Soojuskiirgus, Tšerenkovi kiirgus, Ultraviolettkiirgus, Valgus, Valguse kiirus.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kiirgus ja Aatom · Näe rohkem »
Aineosake
Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.
Uus!!: Kiirgus ja Aineosake · Näe rohkem »
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Uus!!: Kiirgus ja Alfakiirgus · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Kiirgus ja Alfaosake · Näe rohkem »
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Uus!!: Kiirgus ja Beetakiirgus · Näe rohkem »
Beetaosake
Beetaosake ehk β-osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus.
Uus!!: Kiirgus ja Beetaosake · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Kiirgus ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Kiirgus ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Kiirgus ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromagnetspekter
Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.
Uus!!: Kiirgus ja Elektromagnetspekter · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Kiirgus ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Kiirgus ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kiirgus ja Füüsika · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Kiirgus ja Footon · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Kiirgus ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Gravitatsioonilained
neutrontähe tekitatud gravitatsioonilainetest Kaks LIGO teadlast püüavad seadmeriket lahendada (2019) Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena.
Uus!!: Kiirgus ja Gravitatsioonilained · Näe rohkem »
Hawkingi radiatsioon
Hawkingi radiatsioon (Hawkingi kiirgus) on soojuskiirgus, mida eelduste kohaselt kiiratakse mustade aukude sündmuste horisondil.
Uus!!: Kiirgus ja Hawkingi radiatsioon · Näe rohkem »
Heliallikas
Heliallikas võib olla iga nähtus, mis kiirgab keskkonda seal levivaid helilaineid.
Uus!!: Kiirgus ja Heliallikas · Näe rohkem »
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Uus!!: Kiirgus ja Helilaine · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Kiirgus ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Kiirgus ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Kiirgus ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Kiirgus ja Ioon · Näe rohkem »
Kiirguskaitse
Kiirguskaitse on võimuorganite ja organisatsioonide tegevusvaldkond, millega kaitstakse inimest ja keskkonda ioniseeriva kiirguse negatiivse mõju eest.
Uus!!: Kiirgus ja Kiirguskaitse · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Kiirgus ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Kiirgus ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Kiirgus ja Laine · Näe rohkem »
Müüon
raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.
Uus!!: Kiirgus ja Müüon · Näe rohkem »
Mikrolained
Mikrolained on raadiolained, mille lainepikkus on vahemikus 1 mm kuni 1 m, vastavalt lainete sagedused vahemikus 0,3 GHz kuni 300 GHz (gigahertsi).
Uus!!: Kiirgus ja Mikrolained · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Kiirgus ja Molekul · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Kiirgus ja Neutron · Näe rohkem »
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Uus!!: Kiirgus ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Uus!!: Kiirgus ja Positron · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Kiirgus ja Prooton · Näe rohkem »
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Uus!!: Kiirgus ja Raadiolained · Näe rohkem »
Radiomeetria
Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod.
Uus!!: Kiirgus ja Radiomeetria · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Kiirgus ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Uus!!: Kiirgus ja Seisumass · Näe rohkem »
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Kiirgus ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »
Tšerenkovi kiirgus
Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.
Uus!!: Kiirgus ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Kiirgus ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Kiirgus ja Valgus · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Kiirgus ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
