Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Kirgiisi keel

Index Kirgiisi keel

Kirgiisi keel (kirgiisi keeles кыргыз тили, кыргызча, araabia kirjas قىرعىزچا, قىرعىز تىلى) on Altai keelkonna turgi keelte kõptšaki rühma kuuluv keel, Kõrgõzstani ametlik keel.

Sisukord

  1. 60 suhted: Afganistan, Altai keeled, Araabia kiri, Hiina, Jenissei, Kasahstan, Kõptšaki keeled, Kõrgõzstan, Kirgiisi kirjandus, Kirillitsa, Ladina kiri, Ң, Ө, Pakistan, Riigikeel, Tadžikistan, Türgi, Turgi keeled, Usbekistan, Venemaa, Xinjiang, К, П, О, Ё, А, Н, Р, С, Т, У, Ф, Х, Ц, Ч, Ш, Щ, Ъ, Ы, Ь, Э, Ю, Я, М, И, Ж, З, Б, В, Г, ... Laienda indeks (10 rohkem) »

  2. Hiina keeled
  3. Turgi keeled

Afganistan

Afganistan (puštu keeles افغانستان Afghānistān, dari keeles افغانستان Afghānestān, kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist Afganistani Islamiemiraat) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal.

Vaata Kirgiisi keel ja Afganistan

Altai keeled

Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.

Vaata Kirgiisi keel ja Altai keeled

Araabia kiri

Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.

Vaata Kirgiisi keel ja Araabia kiri

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Vaata Kirgiisi keel ja Hiina

Jenissei

Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.

Vaata Kirgiisi keel ja Jenissei

Kasahstan

Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Vaata Kirgiisi keel ja Kasahstan

Kõptšaki keeled

Kõptšaki keeled on turgi keelkonna alamharu, mida kõneleb ligikaudu 28 miljonit inimest peamiselt Kesk-Aasias ja Ida-Euroopas, ulatudes Ukrainast Hiinani.

Vaata Kirgiisi keel ja Kõptšaki keeled

Kõrgõzstan

NASA satelliidifoto põhjal tehtud pilt Kõrgõzstanist Kõrgõzstan (ka Kirgiisia) on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Vaata Kirgiisi keel ja Kõrgõzstan

Kirgiisi kirjandus

Kirgiisi kirjandus on kirgiisi keeles kirjutatud ilukirjandus.

Vaata Kirgiisi keel ja Kirgiisi kirjandus

Kirillitsa

Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.

Vaata Kirgiisi keel ja Kirillitsa

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Vaata Kirgiisi keel ja Ladina kiri

Ң

Ң (ң) on kirillitsa täht, mida kasutatakse baškiiri, hakassi, kalmõki, kasahhi, kirgiisi, tatari ja tõva keeles.

Vaata Kirgiisi keel ja Ң

Ө

Ө (ө) on kirillitsa täht, mida kasutatakse baškiiri, jakuudi, kalmõki, kasahhi, kirgiisi, tatari, burjaadi, mongoli ja tõva keeles.

Vaata Kirgiisi keel ja Ө

Pakistan

Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.

Vaata Kirgiisi keel ja Pakistan

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Vaata Kirgiisi keel ja Riigikeel

Tadžikistan

Tadžikistan (tadžiki keeles Тоҷикистон Todžikiston; ametlikult Tadžikistani Vabariik (Ҷумҳурии Тоҷикистон Džumhurii Todžikiston)) on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Vaata Kirgiisi keel ja Tadžikistan

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Vaata Kirgiisi keel ja Türgi

Turgi keeled

pisi Turgi keeled on Altai keelterühma kuuluv keelkond, mille keeli kõnelevad põhiliselt Kagu-Euroopas ja Aasias elavad turgi rahvad.

Vaata Kirgiisi keel ja Turgi keeled

Usbekistan

Usbekistani Vabariik (usbeki keeles Oʻzbekiston Respublikasi) on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Vaata Kirgiisi keel ja Usbekistan

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Kirgiisi keel ja Venemaa

Xinjiang

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond kuulub Hiina Rahvavabariigi koosseisu.

Vaata Kirgiisi keel ja Xinjiang

К

К (к) on kirillitsa täht, mis hääldub /k/.

Vaata Kirgiisi keel ja К

П

П (п) on kirillitsa täht, mis hääldub /p/ ja millele ladina tähestikus vastab P. Täht loodi kreeka tähe Π (pii) eeskujul.

Vaata Kirgiisi keel ja П

О

О (о) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja О

Ё

Ё (ё) on kirillitsa täht, mis hääldub /jo/ või pärast palataliseeritud kaashäälikuid /o/.

Vaata Kirgiisi keel ja Ё

А

A (а) on kirillitsa täht, mis hääldub /a/.

Vaata Kirgiisi keel ja А

Н

Н (н) on kirillitsa täht, mis enamasti tähistab alveolaarset nasaali /n/.

Vaata Kirgiisi keel ja Н

Р

Р (р) on kirillitsa täht, mis hääldub /r/.

Vaata Kirgiisi keel ja Р

С

С (с) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja С

Т

Т suur ja väiketäht vene käsitsi kirjutatud kursiivis. Т (т, kursiivis Т т) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja Т

У

У (у, kursiivis У у) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja У

Ф

Ф (ф) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja Ф

Х

Х (х) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles helitu velaarse frikatiivina /x/.

Vaata Kirgiisi keel ja Х

Ц

Ц (ц) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles helitu alveolaarse afrikaadina /t͡s/.

Vaata Kirgiisi keel ja Ц

Ч

Ч (ч) on kirillitsa täht, mis tavaliselt märgib helitut postalveolaarset afrikaati /tʃ/ (/tš/).

Vaata Kirgiisi keel ja Ч

Ш

Ш (ш) (loetakse "šaa") on kirillitsa täht, mis esineb kõikide kirillitsal põhinevates slaavi keelte tähestikkudes (bulgaaria tähestikus, vene tähestikus, valgevene tähestikus, ukraina tähestikus, serbia tähestikus ja makedoonia tähestikus) ning mõne mitteslaavi keele tähestikus.

Vaata Kirgiisi keel ja Ш

Щ

Щ (щ) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles /ɕʨ/ (štš) või /ʆ/ (šj), ukraina keeles /ʃʧ/ (štš), bulgaaria keeles /ʃt/ (št).

Vaata Kirgiisi keel ja Щ

Ъ

Ъ (ъ) (vene keeles твёрдый знак (tvjordõi znak) 'kõva märk') on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja Ъ

Ы

Ы (ы) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles ümardamata kõrge keskvokaalina /ɨ/.

Vaata Kirgiisi keel ja Ы

Ь

Ь (ь) on kirillitsa täht, mille nimi vene keeles on мягкий знак (mjagki znak 'pehme märk'), pehmendusmärk.

Vaata Kirgiisi keel ja Ь

Э

Э (э) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles ümardamata keskkõrge eesvokaalina /e/.

Vaata Kirgiisi keel ja Э

Ю

Ю (ю) on kirillitsa täht, mis hääldub /ju/.

Vaata Kirgiisi keel ja Ю

Я

Я (я) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles /ja/ või pärast palataliseeritud kaashäälikuid /a/.

Vaata Kirgiisi keel ja Я

М

М (м) on kirillitsa täht, mis hääldub /m/.

Vaata Kirgiisi keel ja М

И

И (и, kursiivis И и) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja И

Ж

Ж (ж) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja Ж

З

З (з) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja З

Б

Б (б) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja Б

В

В (в) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja В

Г

Г (г) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja Г

Д

Д (väiketäht д; kursiivis Д д) on kirillitsa täht, mis tavaliselt hääldub kui heliline /d/.

Vaata Kirgiisi keel ja Д

Е

Е (е) on kirillitsa täht.

Vaata Kirgiisi keel ja Е

Л

Л (л) on kirillitsa täht, mis hääldub l. Vene ja valgevene tähestikus on see 13.

Vaata Kirgiisi keel ja Л

Й

Й (й) kirillitsa täht, mis hääldub /j/ ja millele ladina tähestikus vastab J. Kategooria:Kirillitsa tähed.

Vaata Kirgiisi keel ja Й

10. sajand

10.

Vaata Kirgiisi keel ja 10. sajand

1928

1928.

Vaata Kirgiisi keel ja 1928

1940

1940.

Vaata Kirgiisi keel ja 1940

1989

1989.

Vaata Kirgiisi keel ja 1989

23. september

23.

Vaata Kirgiisi keel ja 23. september

9. sajand

9.

Vaata Kirgiisi keel ja 9. sajand

Vaata ka

Hiina keeled

Turgi keeled

, Д, Е, Л, Й, 10. sajand, 1928, 1940, 1989, 23. september, 9. sajand.