Sisukord
60 suhted: Ajastu (geoloogia), Baikali järv, Detriit, Detritofaag, Dimorfism, Eluiga, Endeem, Feromoonid, Haue, Herbivoor, Inkubatsiooniperiood, Kakandilised, Kalad, Kambrium, Kammloomad, Karnivoor, Küünis, Kõrgemad vähid, Kivistis, Krevett, Lülijalgsed, Lõpused, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Magevesi, Maismaa, Meduus, Meeleelund, Mereimetajad, Ohustatud liik, Omnivoor, Parasitism, Põlvkond (bioloogia), Pelagiaal, Pelagos, Perekond (bioloogia), Peremeesorganism, Plankton, Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik, Raipesööjad, Rannikumeri, Ränivetikad, Röövloom, Retseptor, Sõrg, Selts (bioloogia), Silm, Spetsialiseerumine, ... Laienda indeks (10 rohkem) »
Ajastu (geoloogia)
Ajastu on geoloogilise ajaarvamise suuruselt kolmas ühik eooni ja aegkonna järel.
Vaata Kirpvähilised ja Ajastu (geoloogia)
Baikali järv
Baikali järv talvel Uuring jää katmiseks kiirkaatriga hõljuk Hivus-10 Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas.
Vaata Kirpvähilised ja Baikali järv
Detriit
Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).
Vaata Kirpvähilised ja Detriit
Detritofaag
Detritofaagid (ka detritovoorid, detrivoorid, pudemesööjad) on organismid, kes toituvad surnud organismidest või teiste organismide orgaanilistest heitmetest.
Vaata Kirpvähilised ja Detritofaag
Dimorfism
Dimorfism ehk kahekujulisus on bioloogias ühe liigi (taime- või looma-) morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina, ehk mille alusel saab ühte liiki (jämedalt) jagada kaheks.
Vaata Kirpvähilised ja Dimorfism
Eluiga
Organismi elueaks nimetatakse kokkuleppeliselt elutsükli mingi osa kestust, näiteks imetajatel (sealhulgas inimesel) sünnist surmani, lindudel ja roomajatel munast koorumisest surmani, putukatel valmiku koorumisest surmani, üherakulistel organismidel näiteks pooldumisest pooldumiseni.
Vaata Kirpvähilised ja Eluiga
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Vaata Kirpvähilised ja Endeem
Feromoonid
Pildil kujutatud lutikad on agregaatferomoonide mõjul kokku tulnud Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem ka füsioloogilised muutused.
Vaata Kirpvähilised ja Feromoonid
Haue
Haue (omastav haudme) on peamiselt ühiseluliste putukate munade ja vastsete kogum.
Vaata Kirpvähilised ja Haue
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Vaata Kirpvähilised ja Herbivoor
Inkubatsiooniperiood
"Inkubatsiooniperiood" on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Kirpvähilised ja Inkubatsiooniperiood
Kakandilised
Kakandilised (Isopoda) on vähilaadsete alamhõimkonda kuuluv mitmepalgeline selts vähilisi.
Vaata Kirpvähilised ja Kakandilised
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Kirpvähilised ja Kalad
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Kirpvähilised ja Kambrium
Kammloomad
Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.
Vaata Kirpvähilised ja Kammloomad
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Vaata Kirpvähilised ja Karnivoor
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Vaata Kirpvähilised ja Küünis
Kõrgemad vähid
Kõrgemad vähid ehk ülemvähid (Malacostraca) on suurim vähkide alamklass, kuhu kuuluvad näiteks kümnejalalised, ahasvähilised ja hiilgevähilised.
Vaata Kirpvähilised ja Kõrgemad vähid
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Vaata Kirpvähilised ja Kivistis
Krevett
Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.
Vaata Kirpvähilised ja Krevett
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Vaata Kirpvähilised ja Lülijalgsed
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Vaata Kirpvähilised ja Lõpused
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Kirpvähilised ja Liik (bioloogia)
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Kirpvähilised ja Linnud
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Kirpvähilised ja Loomad
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Kirpvähilised ja Magevesi
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Vaata Kirpvähilised ja Maismaa
Meduus
Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.
Vaata Kirpvähilised ja Meduus
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Vaata Kirpvähilised ja Meeleelund
Mereimetajad
Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.
Vaata Kirpvähilised ja Mereimetajad
Ohustatud liik
Ohustatud liik (inglise endangered species) on liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra.
Vaata Kirpvähilised ja Ohustatud liik
Omnivoor
Siga on tüüpiline omnivoor Omnivoor (ladina sõnast omnivorus 'kõikeõgiv') ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest.
Vaata Kirpvähilised ja Omnivoor
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Vaata Kirpvähilised ja Parasitism
Põlvkond (bioloogia)
Põlvkond ehk generatsioon on vaadeldavas populatsioonis olevate isendite rühm, kes on oma ühistest esivanematest sugulusastmelt ühekaugusel ja seega lähedaste vanustega.
Vaata Kirpvähilised ja Põlvkond (bioloogia)
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Vaata Kirpvähilised ja Pelagiaal
Pelagos
Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.
Vaata Kirpvähilised ja Pelagos
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Kirpvähilised ja Perekond (bioloogia)
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Vaata Kirpvähilised ja Peremeesorganism
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Vaata Kirpvähilised ja Plankton
Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peakorter Šveitsis Glandis Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources.
Vaata Kirpvähilised ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik ehk IUCNi punane nimestik on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN, ingl k International Union for the Conservation of Nature) poolt 1963.
Vaata Kirpvähilised ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik
Raipesööjad
Raipesööja ehk nekrofaag on lihatoiduline organism, kes toitub raipest, keda kiskja või tema liigikaaslased pole ise maha murdnud.
Vaata Kirpvähilised ja Raipesööjad
Rannikumeri
Rannikumeri on maailmamere osa, mille hüdroloogilist režiimi ja vee koostist mõjutab oluliselt rannik.
Vaata Kirpvähilised ja Rannikumeri
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Vaata Kirpvähilised ja Ränivetikad
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Vaata Kirpvähilised ja Röövloom
Retseptor
Retseptorite all võidakse silmas pidada.
Vaata Kirpvähilised ja Retseptor
Sõrg
Sõrg on sõraliste varba otsa kattev kõva nahamoodustis (küünise teisend), vastab kabjale.
Vaata Kirpvähilised ja Sõrg
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Kirpvähilised ja Selts (bioloogia)
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Kirpvähilised ja Silm
Spetsialiseerumine
Spetsialiseerumine on millelegi keskendumine või millekski jagunemine.
Vaata Kirpvähilised ja Spetsialiseerumine
Toitumisahel
Toitumisahel ehk toiduahel (inglise trophic chain, food chain, feed chain) on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.
Vaata Kirpvähilised ja Toitumisahel
Tundlad
Seenekübara allküljel olev hooghänd. Tundlad on hästi näha Tundlad (ladina keeles antennae; ainsuses tundel, antenna) on lülijalgsete keha esimesele segmendile (pea osa) kinnituvad paarilised jätked.
Vaata Kirpvähilised ja Tundlad
Vaalalised
Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.
Vaata Kirpvähilised ja Vaalalised
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Vaata Kirpvähilised ja Vaikne ookean
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Kirpvähilised ja Vähilaadsed
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Vaata Kirpvähilised ja Väljasuremine
Vööt-kirpvähk
Vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus) on väike Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikul elav kirpvähiline ehk amfipood (Amphipoda), kes eelmise sajandi algul ilmus Euroopa rannikuvetesse.
Vaata Kirpvähilised ja Vööt-kirpvähk
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Vaata Kirpvähilised ja Viljastumine
Zoobentos
Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.
Vaata Kirpvähilised ja Zoobentos
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Kirpvähilised ja Zooplankton
Tuntud ka kui Amfipood, Amfipoodid, Amphipoda.