Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Konrad Mägi

Index Konrad Mägi

Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa – 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.

78 suhted: Académie Colarossi, Ado Vabbe, Ahvenamaa maakond, Aleksander Tassa, Amandus Adamson, Anton Starkopf, Capri maastik (Konrad Mägi), Christian Krohg, Eduard Virgo, Eesti, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Töörahva Kommuun, Eestlased, Ekspressionism, Fovism, Hellenurme mõis, Helsingi, Impressionism, Itaalia, Jakob Hurt, Juhan Lilienbach, Julius Genss, Juugend, Kaadmium, Kasvatusteadlane, Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940), Konrad Mäe preemia, Konrad Mägi Ateljee, Lendleht (ajakiri), Maalikunstnik, Neoimpressionism, Nikolai Triik, Normandia, Norra, Oslo, Otepää kirik, Pariis, Peterburi, Saaremaa, Saksamaa, Soome, Stieglitzi kunstikool, Tapper (1906), Tartu, Tartu Saksa Käsitööliste Selts, Tiiu Tasane, Uderna Algkool, Vinjett, 1. november, 15. august, ..., 1878, 1888, 1889, 1891, 1899, 1902, 1903, 1905, 1906, 1907, 1908, 1909, 1910, 1911, 1912, 1913, 1914, 1916, 1918, 1919, 1920, 1920. aastad, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 20. sajand. Laienda indeks (28 rohkem) »

Académie Colarossi

Académie Colarossi ehk Filippo Colarossi vabaakadeemia oli Itaalia skulptori Filippo Colarossi loodud Pariisis tegutsenud kunstikool, mis alustas tegevust 1815.

Uus!!: Konrad Mägi ja Académie Colarossi · Näe rohkem »

Ado Vabbe

Ado Vabbe (õieti Adolf Georg Vabbe; vkj 7. märts / 19. märts 1892 Tapa – 20. aprill 1961 Tartu) oli eesti avangardistlik maalikunstnik, graafik ja pedagoog, kunstiühingu Pallas asutajaid.

Uus!!: Konrad Mägi ja Ado Vabbe · Näe rohkem »

Ahvenamaa maakond

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.

Uus!!: Konrad Mägi ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »

Aleksander Tassa

Aleksander Tassa (5. juuli 1882 Tartu – 23. märts 1955 Tallinn) oli eesti kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja.

Uus!!: Konrad Mägi ja Aleksander Tassa · Näe rohkem »

Amandus Adamson

Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.

Uus!!: Konrad Mägi ja Amandus Adamson · Näe rohkem »

Anton Starkopf

Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936–1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Röa küla, Kohila vald – 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor.

Uus!!: Konrad Mägi ja Anton Starkopf · Näe rohkem »

Capri maastik (Konrad Mägi)

"Capri maastik" on Konrad Mägi maal aastatest 1922–1923.

Uus!!: Konrad Mägi ja Capri maastik (Konrad Mägi) · Näe rohkem »

Christian Krohg

Christian Krohg (13. august 1852 – 16. oktoober 1925) oli Norra naturalistlik maalikunstnik, illustraator, kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Konrad Mägi ja Christian Krohg · Näe rohkem »

Eduard Virgo

Gori šarž Eduard-Reinhold Virgo VR III/2 (perekonnanimi kuni 1933 ka Virk; 16. oktoober 1878 Päide, Rakvere kihelkond, Virumaa – 28. aprill 1938 Tallinn) oli Eesti ühiskonnategelane ja diplomaat.

Uus!!: Konrad Mägi ja Eduard Virgo · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Konrad Mägi ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.

Uus!!: Konrad Mägi ja Eesti Kunstimuuseum · Näe rohkem »

Eesti Töörahva Kommuun

Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).

Uus!!: Konrad Mägi ja Eesti Töörahva Kommuun · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Konrad Mägi ja Eestlased · Näe rohkem »

Ekspressionism

August Macke. "Daam rohelise jakiga". 1913 Franz Marc. "Sinine hobune" I. 1914 Ekspressionism (prantsuse keeles expression, väljendus, ilme, ladina keeles expressio, 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda eelkõige Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki kauneid kunste hõlmav modernistlik kunstivool, mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu.

Uus!!: Konrad Mägi ja Ekspressionism · Näe rohkem »

Fovism

Fovism on 20.

Uus!!: Konrad Mägi ja Fovism · Näe rohkem »

Hellenurme mõis

Hellenurme mõisa peahoone Peahoone Hellenurme mõis (saksa keeles Hellenorm) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Konrad Mägi ja Hellenurme mõis · Näe rohkem »

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.

Uus!!: Konrad Mägi ja Helsingi · Näe rohkem »

Impressionism

Claude Monet. "Impressioon. Tõusev päike" (1872). Õli lõuendil, 48*63 cm, Musée Marmottan, Pariis Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.

Uus!!: Konrad Mägi ja Impressionism · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Konrad Mägi ja Itaalia · Näe rohkem »

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Uus!!: Konrad Mägi ja Jakob Hurt · Näe rohkem »

Juhan Lilienbach

Juhan Lilienbach (24. oktoober 1870 Paatna küla Rakvere lähedal – 9. mai 1928 Leningrad) oli eesti luuletaja ja kirjastaja.

Uus!!: Konrad Mägi ja Juhan Lilienbach · Näe rohkem »

Julius Genss

Julius Genss Julius Genss (ka Julius Gens, 17. november 1887 (ukj) Tartu – 3. veebruar 1957 Tallinn) oli Eesti kunstiajaloolane, kunstikoguja, kunstiteadlane, ekslibrist ja metseen.

Uus!!: Konrad Mägi ja Julius Genss · Näe rohkem »

Juugend

Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896) Hector Guimard. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908) Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10b, arhitekt Mihhail Eisenstein Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914.

Uus!!: Konrad Mägi ja Juugend · Näe rohkem »

Kaadmium

Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.

Uus!!: Konrad Mägi ja Kaadmium · Näe rohkem »

Kasvatusteadlane

Pedagoog (vanakreeka keele sõnast paidagogos 'lapse saatja') on pedagoogikateadlane või pedagoogilisi teadmisi rakendav ja õpetajana töötav inimene.

Uus!!: Konrad Mägi ja Kasvatusteadlane · Näe rohkem »

Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)

Kunstiühingu Pallas kunstikool, 1924.

Uus!!: Konrad Mägi ja Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940) · Näe rohkem »

Konrad Mäe preemia

Konrad Mäe preemia ja sellega kaasnev medal antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünniaastapäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti.

Uus!!: Konrad Mägi ja Konrad Mäe preemia · Näe rohkem »

Konrad Mägi Ateljee

Konrad Mägi ateljee asukoht Tartus Raekoja platsil Konrad Mägi Ateljee (tuntud ka kui Konrad Mägi nimeline maalistuudio) on Pariisi vabaakadeemia Académie de la Grande Chaumière eeskujul tegutsev kunstistuudio Tartus.

Uus!!: Konrad Mägi ja Konrad Mägi Ateljee · Näe rohkem »

Lendleht (ajakiri)

204x204px Lendleht oli ajakiri, mis ilmus pärast ajakirja Tapper sulgemist 16.

Uus!!: Konrad Mägi ja Lendleht (ajakiri) · Näe rohkem »

Maalikunstnik

Adriaen van Ostade. Kunstnik oma ateljees. Autoportree. 1663. Maalikunstnik on maalikunsti viljelev kunstnik.

Uus!!: Konrad Mägi ja Maalikunstnik · Näe rohkem »

Neoimpressionism

256x256pxNeoimpressionism oli 19. sajandi lõpus levinud kunstivool, mis lähtus impressionismist, kuid milles domineeris vahetu mulje edastamise üle teaduslikum joone- ja värvikasutus.

Uus!!: Konrad Mägi ja Neoimpressionism · Näe rohkem »

Nikolai Triik

Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.

Uus!!: Konrad Mägi ja Nikolai Triik · Näe rohkem »

Normandia

Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.

Uus!!: Konrad Mägi ja Normandia · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Konrad Mägi ja Norra · Näe rohkem »

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.

Uus!!: Konrad Mägi ja Oslo · Näe rohkem »

Otepää kirik

Vaade edelast Otepää Maarja kirik on kirik Valga maakonnas Otepää vallas Otepääl.

Uus!!: Konrad Mägi ja Otepää kirik · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Uus!!: Konrad Mägi ja Pariis · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Konrad Mägi ja Peterburi · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Konrad Mägi ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Konrad Mägi ja Saksamaa · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Konrad Mägi ja Soome · Näe rohkem »

Stieglitzi kunstikool

Stieglitzi muuseum, mis asub kunstikooli kõrval A. L. Stieglitzi nimeline Peterburi Riiklik Kunsttööstusakadeemia (vene keeles Санкт-Петербургская государственная художественно-промышленная академия имени А. Л. Штиглица), eesti keeles ajalooliselt tuntud Stieglitzi kunstikoolina, on Peterburis asuv kunstikõrgkool.

Uus!!: Konrad Mägi ja Stieglitzi kunstikool · Näe rohkem »

Tapper (1906)

Tapper 1917 päismik Tapper oli pilke- ja naljaajakiri, mis ilmus esimest korda 1906. aastal Peterburis.

Uus!!: Konrad Mägi ja Tapper (1906) · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Konrad Mägi ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Saksa Käsitööliste Selts

Tartu (Saksa) Käsitööliste Selts (saksa keeles Dorpater Handwerker Verein) oli 19.

Uus!!: Konrad Mägi ja Tartu Saksa Käsitööliste Selts · Näe rohkem »

Tiiu Tasane

202x202px Tiiu Tasane oli pilke- ja naljaajakiri, mis ilmus 1906.

Uus!!: Konrad Mägi ja Tiiu Tasane · Näe rohkem »

Uderna Algkool

Uderna Algkool asus Elva valla Kalme külas.

Uus!!: Konrad Mägi ja Uderna Algkool · Näe rohkem »

Vinjett

Vinjett raamatu peatüki lõpus Vinjett (prantsuse sõnast vignette 'väike viinapuu') on teose harilikult tiitellehel, algus- või lõppleheküljel või peatüki lõpul olev graafiline kaunistushttps://web.archive.org/web/20141020062708/http://web3.nlib.ee/termin/public_term/termin/otsi (vaadatud 16.10.2014).

Uus!!: Konrad Mägi ja Vinjett · Näe rohkem »

1. november

1.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1. november · Näe rohkem »

15. august

15.

Uus!!: Konrad Mägi ja 15. august · Näe rohkem »

1878

1878.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1878 · Näe rohkem »

1888

1888.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1888 · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1889 · Näe rohkem »

1891

1891.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1891 · Näe rohkem »

1899

1899.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1899 · Näe rohkem »

1902

1902.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1902 · Näe rohkem »

1903

1903.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1903 · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1905 · Näe rohkem »

1906

1906.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1906 · Näe rohkem »

1907

1907.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1907 · Näe rohkem »

1908

1908.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1908 · Näe rohkem »

1909

1909.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1909 · Näe rohkem »

1910

1910.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1910 · Näe rohkem »

1911

1911.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1911 · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1912 · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1913 · Näe rohkem »

1914

1914.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1914 · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1916 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1919 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1920 · Näe rohkem »

1920. aastad

1920.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1920. aastad · Näe rohkem »

1921

1921.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1921 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1922 · Näe rohkem »

1923

1923.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1923 · Näe rohkem »

1924

1924.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1924 · Näe rohkem »

1925

1925.

Uus!!: Konrad Mägi ja 1925 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Konrad Mägi ja 20. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Konrad Vilhelm Mägi, Konrad Wilhelm Mägi.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »