Sisukord
21 suhted: Ammoniaak, Asteroid, Astronoomiline ühik, Eksoplaneet, HD 209458 b, Hiidplaneet, Hubble'i kosmoseteleskoop, Jupiter, Kuninglik Astronoomiaselts, Libratsioon, Linnutee, Päike, Planeedi kaaslane, Punane hiid, Punane kääbus, Süsihappegaas, Täht (astronoomia), Tihedus, Vesi, Vingugaas, WASP-12b.
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Kuum Jupiter ja Ammoniaak
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Vaata Kuum Jupiter ja Asteroid
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Vaata Kuum Jupiter ja Astronoomiline ühik
Eksoplaneet
accessdate.
Vaata Kuum Jupiter ja Eksoplaneet
HD 209458 b
Kunstniku kujutus planeedist HD 209458 b tähe taustal HD 209458 b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Päikesesarnase tähe HD 209458 Pegasuse tähtkujus umbes 150 valgusaasta kaugusel Maast.
Vaata Kuum Jupiter ja HD 209458 b
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Vaata Kuum Jupiter ja Hiidplaneet
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Vaata Kuum Jupiter ja Hubble'i kosmoseteleskoop
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Vaata Kuum Jupiter ja Jupiter
Kuninglik Astronoomiaselts
Kuninglik Astronoomiaselts asub Burlington House'is, samas majas, kus asub ka Kuninglik Kunstiakadeemia Kuninglik Astronoomiaselts (inglise keeles Royal Astronomical Society, lühend RAS) on Suurbritannia õpetatud selts ning astronoomide ja geofüüsikute ühendus.
Vaata Kuum Jupiter ja Kuninglik Astronoomiaselts
Libratsioon
Simulatsioon Kuu libratsioonist 2007. aasta oktoobri jooksul Libratsioon (ld sõnast librare 'tasakaalus hoidma, tasakaalustama') on Kuu perioodiline võnkumine, mille tõttu Maalt on vaadeldav 50% asemel kuni 59% Kuu pinnast.
Vaata Kuum Jupiter ja Libratsioon
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Vaata Kuum Jupiter ja Linnutee
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Kuum Jupiter ja Päike
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Vaata Kuum Jupiter ja Planeedi kaaslane
Punane hiid
Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.
Vaata Kuum Jupiter ja Punane hiid
Punane kääbus
Punased kääbused ehk punased kääbustähed on väikesed ja suhteliselt jahedad peajada tähed, mille spektriklass on K (hilisem alatüüp; oranžid kääbused) või M. Nende mass on 0,075 Päikese massi (pruuni kääbuse ülempiir) kuni umbes 0,5 Päikese massi ning pinnatemperatuur on alla 4000 K.
Vaata Kuum Jupiter ja Punane kääbus
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Kuum Jupiter ja Süsihappegaas
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Vaata Kuum Jupiter ja Täht (astronoomia)
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Kuum Jupiter ja Tihedus
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Kuum Jupiter ja Vesi
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Vaata Kuum Jupiter ja Vingugaas
WASP-12b
WASP-12b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Veomehe tähtkujus asuva tähe WASP-12 870 valgusaasta kaugusel.
Vaata Kuum Jupiter ja WASP-12b