Sisukord
19 suhted: Aromaatsus, Askorbiinhape, Ensüüm, Fülogenees, Fenüülalaniin, Glutamaat, Glutamiinhape, Glutatioon, Ioon, Kodusoomukas, Magneesium, Polüsahhariidid, Redutseerija, Regioselektiivsus, Türosiin, Tselluloos, Tsink, Vask, Vesinikperoksiid.
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Vaata LPMO ja Aromaatsus
Askorbiinhape
L-Askorbiinhape Askorbiinhappe molekuli mudel. Must on süsinik, punane hapnik ja valge vesinik Askorbiinhappe optilised isomeerid Askorbiinhape on keemiline ühend molekulivalemiga, mida enamasti samastatakse C-vitamiiniga.
Vaata LPMO ja Askorbiinhape
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata LPMO ja Ensüüm
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Vaata LPMO ja Fülogenees
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Vaata LPMO ja Fenüülalaniin
Glutamaat
Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.
Vaata LPMO ja Glutamaat
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Vaata LPMO ja Glutamiinhape
Glutatioon
Glutatioon Glutatioon (GSH) on oluline antioksüdant taimedes, loomades, seentes, bakterites ja arhedes.
Vaata LPMO ja Glutatioon
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata LPMO ja Ioon
Kodusoomukas
Kodusoomukas (Thermobia domestica) on väike harjashännaliste seltsi kuuluv putukas, kellel on majasoomukaga sarnased elukombed.
Vaata LPMO ja Kodusoomukas
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata LPMO ja Magneesium
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Vaata LPMO ja Polüsahhariidid
Redutseerija
Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.
Vaata LPMO ja Redutseerija
Regioselektiivsus
Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.
Vaata LPMO ja Regioselektiivsus
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Vaata LPMO ja Türosiin
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata LPMO ja Tselluloos
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata LPMO ja Tsink
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata LPMO ja Vask
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Vaata LPMO ja Vesinikperoksiid
Tuntud ka kui Lüütiline polüsahhariidmonooksügenaas, Polüsahhariidmonooksügenaas.