Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Christiaan Huygens, Descartesi koordinaadid, Diferentsiaalvõrrand, Difraktsioon, Doppleri efekt, Eeter (füüsika), Elastne keskkond, Elastsus, Elastsuslaine, Elektromagnetiline kiirgus, Energia, Funktsioon (matemaatika), Harmooniline võnkumine, Häiritus, Hälve, Heli, Heliallikas, Helilaine, Huygensi printsiip, Interferents, Kiirus, Kineetiline energia, Laine (täpsustus), Laine amplituud, Laine levimiskiirus, Lainearv, Lainepikkus, Lainepind, Lainevõrrand, Laplace'i operaator, Mehaanika, Modulatsioon (ülekandetehnika), Periood, Pikilaine, Pinnalained, Potentsiaalne energia, Resonants, Ringsagedus, Ristlaine, Ruum, Sagedus, Sfäär, Sinusoid, Sirge, Tarmo Soomere, Tasakaaluolek, Tasalaine, Teepikkus, Valgus, Võnkumine, ..., Veelained. Laienda indeks (1 rohkem) »
Christiaan Huygens
Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Laine ja Christiaan Huygens · Näe rohkem »
Descartesi koordinaadid
Descartesi koordinaatide süsteem Descartesi koordinaadid (ladinapäraselt ka Cartesiuse koordinaadid) on reaalarvude järjestatud paar (x, y), mis määrab punkti asukoha tasandil, või järjestatud kolmik (x, y, z), mis määrab punkti asukoha rist- või kaldkoordinaatide süsteemina kujutatud ruumis; üldisemalt: reaalarvude järjestatud komplekt (x1,..., xn), mis määrab punkti asukoha n-mõõtmelises ruumis.
Uus!!: Laine ja Descartesi koordinaadid · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Laine ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Laine ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Uus!!: Laine ja Doppleri efekt · Näe rohkem »
Eeter (füüsika)
Eeter on uusaegses filosoofias ja 19.
Uus!!: Laine ja Eeter (füüsika) · Näe rohkem »
Elastne keskkond
Elastne keskkond on keskkond, mida on võimalik elastselt deformeerida.
Uus!!: Laine ja Elastne keskkond · Näe rohkem »
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Uus!!: Laine ja Elastsus · Näe rohkem »
Elastsuslaine
Elastsuslaine tekib elastselt deformeeruvas keskkonnas, kui mõne(de) osakes(t)e kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu.
Uus!!: Laine ja Elastsuslaine · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Laine ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Laine ja Energia · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Laine ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Harmooniline võnkumine
Lihtharmooniline võnkumine Harmoonilises võnkumises või harmoonilises liikumises on klassikalise mehaanika järgi iga süsteem, millele siirdel tasakaalu asendist mõjub taastav jõud F mis on võrdeline antud siirdega x (ja võrdvastupidise suunaga): kus k on positiivne konstant.
Uus!!: Laine ja Harmooniline võnkumine · Näe rohkem »
Häiritus
Häiritus ehk perturbatsioon (ka häire) on taevakeha kõrvalekalle arvutatud orbiidist.
Uus!!: Laine ja Häiritus · Näe rohkem »
Hälve
Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest, normaalsest vms väärtusest.
Uus!!: Laine ja Hälve · Näe rohkem »
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Uus!!: Laine ja Heli · Näe rohkem »
Heliallikas
Heliallikas võib olla iga nähtus, mis kiirgab keskkonda seal levivaid helilaineid.
Uus!!: Laine ja Heliallikas · Näe rohkem »
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Uus!!: Laine ja Helilaine · Näe rohkem »
Huygensi printsiip
Huygensi printsiip (ka Huygensi-Fresneli printsiip) on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Uus!!: Laine ja Huygensi printsiip · Näe rohkem »
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Uus!!: Laine ja Interferents · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Laine ja Kiirus · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Laine ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Laine (täpsustus)
Laineks nimetatakse füüsikas võnkumise levimist.
Uus!!: Laine ja Laine (täpsustus) · Näe rohkem »
Laine amplituud
Laine amplituud on üks laine karakteristikutest Laine amplituud on laineharja või lainenõo suurim kaugus tasakaalupinnast.
Uus!!: Laine ja Laine amplituud · Näe rohkem »
Laine levimiskiirus
Lainerühma levimine: sinine punkt liigub faasikiirusega, roheline mähisjoon liigub rühmakiirusega ja punane punkt liigub frondikiirusega Laine levimise kiirus ehk laine kiirus väljendab kiirust, millega laine (või selle punkt) mingis keskkonnas edasi liigub.
Uus!!: Laine ja Laine levimiskiirus · Näe rohkem »
Lainearv
Joonisel mahub meetrisse laine kaks perioodi, seega on lainepikkus 0,5 m ja lainearv 2 m−1 Lainearv on monokromaatilise laine lainepikkuse pöördväärtus, ühik 1/m või rad/m.
Uus!!: Laine ja Lainearv · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Laine ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lainepind
Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis.
Uus!!: Laine ja Lainepind · Näe rohkem »
Lainevõrrand
Impulsi levimine keelel vastavalt ühedimensionaalsele lainevõrrandile Lainevõrrand on oluline teist järku lineaarne hüperboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab füüsikas laineid ehk häirituste levikut keskkonnas (pillikeele võnkumine, valguse- ja helilaine levik, veelaine levik jne).
Uus!!: Laine ja Lainevõrrand · Näe rohkem »
Laplace'i operaator
Laplace'i operaator on matemaatikas kaks korda diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav diferentsiaaloperaator, mis on eukleidilises ruumis defineeritud kui funktsiooni gradiendi divergents.
Uus!!: Laine ja Laplace'i operaator · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Laine ja Mehaanika · Näe rohkem »
Modulatsioon (ülekandetehnika)
Modulatsioon (ladina keeles modulatio taktipärasus) tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogias info edastamiseks kasutatava signaali ‒ kandesignaali ‒ mingi parameetri muutmist ülekantava infosignaali muutumise taktis.
Uus!!: Laine ja Modulatsioon (ülekandetehnika) · Näe rohkem »
Periood
harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.
Uus!!: Laine ja Periood · Näe rohkem »
Pikilaine
283x283px Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.
Uus!!: Laine ja Pikilaine · Näe rohkem »
Pinnalained
Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.
Uus!!: Laine ja Pinnalained · Näe rohkem »
Potentsiaalne energia
Potentsiaalne energia on keha energia konservatiivse jõu väljas.
Uus!!: Laine ja Potentsiaalne energia · Näe rohkem »
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Uus!!: Laine ja Resonants · Näe rohkem »
Ringsagedus
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.
Uus!!: Laine ja Ringsagedus · Näe rohkem »
Ristlaine
Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.
Uus!!: Laine ja Ristlaine · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Laine ja Ruum · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Laine ja Sagedus · Näe rohkem »
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Uus!!: Laine ja Sfäär · Näe rohkem »
Sinusoid
Siinus- ja koosinusfunktsioon - need on erinevates faasides sinusoidid ringliikumise võrdlus Sinusoid on siinusfunktsiooni graafik, laineline lõputu kõverjoon.
Uus!!: Laine ja Sinusoid · Näe rohkem »
Sirge
Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.
Uus!!: Laine ja Sirge · Näe rohkem »
Tarmo Soomere
Tarmo Soomere (sündinud 11. oktoobril 1957 Kohilas) on eesti mereteadlane ja matemaatik.
Uus!!: Laine ja Tarmo Soomere · Näe rohkem »
Tasakaaluolek
Tasakaaluolek on füüsikas keha niisugune seisund, kui talle mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist, nii et kehale mõjuv resultantjõud on null.
Uus!!: Laine ja Tasakaaluolek · Näe rohkem »
Tasalaine
lainepinnad kolmemõõtmelises ruumis Tasalaine on füüsikas välja või laine erijuht, mille korral füüsikalise suuruse väärtused on normaalvektoriga määratud tasandil igal hetkel võrdsed.
Uus!!: Laine ja Tasalaine · Näe rohkem »
Teepikkus
Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Uus!!: Laine ja Teepikkus · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Laine ja Valgus · Näe rohkem »
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Uus!!: Laine ja Võnkumine · Näe rohkem »
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Uus!!: Laine ja Veelained · Näe rohkem »
