Sisukord
30 suhted: Apenniini poolsaar, Austria ertshertsogkond, Departemang (Prantsusmaa), Direktoorium, Genova, Genova doodž, Genova vabariik, Itaalia keel, Lään, Liguuria, Napoleon I, Põhja-Itaalia, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prantsusmaa tütarvabariik, Saksa-Rooma riik, Sardiinia kuningriik, Savoia dünastia, Vabariik, Viini kongress, 14. juuni, 1797, 1800, 1801, 1805, 1815, 22. detsember, 28. aprill, 28. juuli, 3. jaanuar.
- Itaalia ajaloolised riigid
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Vaata Liguuria vabariik ja Apenniini poolsaar
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Vaata Liguuria vabariik ja Austria ertshertsogkond
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Vaata Liguuria vabariik ja Departemang (Prantsusmaa)
Direktoorium
Direktoorium (prantsuse keeles Directoire) oli Prantsuse Esimese Vabariigi kõrgeim täidesaatva võimu organ 26.
Vaata Liguuria vabariik ja Direktoorium
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Vaata Liguuria vabariik ja Genova
Genova doodž
Giovanni Francesco II Brignole Sale, Genova doodž aastatel 1746–1748 Genova lipp Genova doodž (ladina keeles Januensium dux et populi defensor, "Genova hertsog ja rahva kaitsja") oli keskaegse Genova vabariigi, Saksa-Rooma riigi ühe osa valitseja aastast 1339 kuni riigi okupeerimiseni Napoleon I poolt aastal 1797.
Vaata Liguuria vabariik ja Genova doodž
Genova vabariik
Genova vabariik (itaalia: Repubblica di Genova, liguuria: Repúbrica de Zêna) oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 Liguurias Itaalia looderannikul, hõlmates Korsikat aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.
Vaata Liguuria vabariik ja Genova vabariik
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Liguuria vabariik ja Itaalia keel
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Liguuria vabariik ja Lään
Liguuria
Liguuria (itaalia keeles Liguria) on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Vaata Liguuria vabariik ja Liguuria
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Liguuria vabariik ja Napoleon I
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Vaata Liguuria vabariik ja Põhja-Itaalia
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Liguuria vabariik ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Vaata Liguuria vabariik ja Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsusmaa tütarvabariik
Oma Euroopa naaberosade hõivamise kestel Prantsuse revolutsioonisõdade ajal asutas Prantsusmaa nendel territooriumidel vabariiklikud režiimid.
Vaata Liguuria vabariik ja Prantsusmaa tütarvabariik
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Liguuria vabariik ja Saksa-Rooma riik
Sardiinia kuningriik
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).
Vaata Liguuria vabariik ja Sardiinia kuningriik
Savoia dünastia
Savoia dünastia on dünastia, mis valitses Savoia krahvkonda 1003–1416, Savoia hertsogkonda 1416–1720, Sitsiilia kuningriiki 1713–1720, Sardiinia kuningriiki 1720–1861, Itaalia kuningriiki 1861–1946 ja Hispaaniat 1870–1873.
Vaata Liguuria vabariik ja Savoia dünastia
Vabariik
Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Vaata Liguuria vabariik ja Vabariik
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Liguuria vabariik ja Viini kongress
14. juuni
14.
Vaata Liguuria vabariik ja 14. juuni
1797
1797.
Vaata Liguuria vabariik ja 1797
1800
1800.
Vaata Liguuria vabariik ja 1800
1801
1801.
Vaata Liguuria vabariik ja 1801
1805
1805.
Vaata Liguuria vabariik ja 1805
1815
1815.
Vaata Liguuria vabariik ja 1815
22. detsember
22.
Vaata Liguuria vabariik ja 22. detsember
28. aprill
28.
Vaata Liguuria vabariik ja 28. aprill
28. juuli
28.
Vaata Liguuria vabariik ja 28. juuli
3. jaanuar
3.
Vaata Liguuria vabariik ja 3. jaanuar
Vaata ka
Itaalia ajaloolised riigid
- Amalfi hertsogkond
- Brixeni piiskopkond
- Capua vürstkond
- Etruria
- Ferrara hertsogkond
- Firenze hertsogkond
- Gaeta hertsogkond
- Genova vabariik
- Idagootide kuningriik
- Itaalia ajalooliste riikide loend
- Itaalia katepanikion
- Itaalia kuningriik (1861–1946)
- Itaalia kuningriik (keskaegne)
- Itaalia vabariik (Napoleoni)
- Kesk-Itaalia ühendatud provintsid
- Korsika vabariik
- Lääne-Rooma keisririik
- Liguuria vabariik
- Lucca vabariik
- Massa ja Carrara hertsogkond
- Milano hertsogiriik
- Modena ja Reggio hertsogkond
- Montferrat' mark
- Napoli hertsogkond
- Napoli kuningriik
- Parma hertsogkond
- Piombino vürstkond
- Pisa vabariik
- Ravenna eksarhaat
- Rooma keisririik
- Rooma vabariik
- Siena vabariik
- Sitsiilia kuningriik
- Sorrento hertsogkond
- Taranto vürstkond
- Toscana suurhertsogkond
- Transpadaani vabariik
- Tsisalpiini vabariik
- Tsispadaani vabariik
- Veneetsia vabariik