Sisukord
27 suhted: Abtiss, Allood, Anastasius I (paavst), Brun (Saksi), Gandersheimi klooster, Harz, Heinrich I Linnupüüdja, Hildesheimi piiskopkond, Ida-Frangi riik, Innocentius I, Karl Suur, Karolingide impeerium, Krahv, Leine, Ludwig Noorem, Ludwig Sakslane, Markkrahv, Normannid, Ostfaal, Otto I (Saksi), Polaabid, Rooma, Saksi dünastia, Saksi sõjad, Saksimaa hertsogiriik, Sergius II, Suur-Määri riik.
Abtiss
Nivellesi abtiss püha Gertrud. Flaami kunstniku maal umbes 1530. aastast. Gertrud hoiab käes abtissi regaali – saua Abtiss (ladina keeles abbatissa) on kristliku läänekiriku traditsioonis tavaliselt nunnakloostri ülem.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Abtiss
Allood
Allood ehk pärusvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võis piiramata käsutada.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Allood
Anastasius I (paavst)
Anastasius I oli paavst 399–401.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Anastasius I (paavst)
Brun (Saksi)
''Bruno dux'', kujutis teoses ''Chronica sancti Pantaleonis'' (u. 1237) Brun, ka Bruno või Braun (u.830/840 – 2. veebruar 880), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 866.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Brun (Saksi)
Gandersheimi klooster
Gandersheimi klooster (saksa: Stift Gandersheim) on endine ilmalike kanonisside hoone (Frauenstift) tänapäevases Bad Gandersheimi linnas Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Gandersheimi klooster
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Harz
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Heinrich I Linnupüüdja
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Hildesheimi piiskopkond
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Ida-Frangi riik
Innocentius I
Innocentius I oli paavst 401–417.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Innocentius I
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Karl Suur
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Karolingide impeerium
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Krahv
Leine
Leine Hannoveris Leine jõgi Sarstedt-Ruthe juures Leine (vanasaksi: Lagina) on jõgi Tüüringis ja Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Leine
Ludwig Noorem
Ludwig Noorem (mõnikord ka Ludwig III; umbes 835–882) oli Karolingide dünastiast Saksimaa kuningas.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Ludwig Noorem
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Ludwig Sakslane
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Markkrahv
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Normannid
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Ostfaal
Otto I (Saksi)
''Otto I Dux'', kujutis teoses ''Chronica Sancti Pantaleonis'', Köln (u.1237 Otto Hiilgav (u.830/40 – 30. november 912) (saksa: Otto der Erlauchte), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 880.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Otto I (Saksi)
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Polaabid
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Rooma
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Saksi dünastia
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Saksi sõjad
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Saksimaa hertsogiriik
Sergius II
Sergius II oli paavst 844–847.
Vaata Liudolf (Saksi) ja Sergius II
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Vaata Liudolf (Saksi) ja Suur-Määri riik