Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Aadlisuguvõsa, Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896), Astijärve mõis, August Wilhelm Hupel, Baltisakslased, Bauņi, Brigadir (auaste), Carl Arvid von Klingspor, Das Inland, Dikļi, Friedrich Georg von Bunge, Gerhard Johann von Löwenwolde, Ilmatsalu mõis, Immatrikulatsioon, Johann Friedrich Hartknoch, Kahkva mõis, Kastre mõis, Katariina I, Küla, Koitjärve mõis, Kostivere mõis, Krahv, Kukulinna, Kukulinna mõis, Läti keel, Liivimaa rüütelkond, Luke mõis, Maardu mõis, Malla mõis, Meeksi mõis, Mooste mõis, Mujāni mõis, Nordische Miscellaneen, Otepää, Pada mõis, Põlisaadel, Peeter I, Räpina mõis, Restu mõis, Riigimõis, Russkaja rodoslovnaja kniga, Selja mõis, Solikamsk, Tartu piiskop, Vabahärra, Vana-Liivimaa, Väike-Rõude mõis, Vene keel, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, ..., Veriora mõis, Vilzēni mõis, 1299, 1726, 1740, 1747, 1788, 18. juuni, 1854, 1857. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Löwenwolde ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896)
Vürst Aleksei Borissovitš Lobanov-Rostovski (18. (ukj 30. detsember) 1824 Voroneži kubermang − 18. (30. august) 1896 Šepetovka, Rovenski maakond, Volõõnia kubermang) oli Venemaa diplomaat, riigitegelane, ajaloolane ja genealoog.
Uus!!: Löwenwolde ja Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896) · Näe rohkem »
Astijärve mõis
Astijärve mõis ehk Burtnieki mõis (saksa keeles Schloß Burtneck, läti keeles Burtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Löwenwolde ja Astijärve mõis · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Löwenwolde ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Löwenwolde ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bauņi
Bauņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Valmiera piirkonnas Matīši vallas.
Uus!!: Löwenwolde ja Bauņi · Näe rohkem »
Brigadir (auaste)
Brigadir on sõjaväeline auaste, mis on kolonelist kõrgem ja kindralmajorist madalam.
Uus!!: Löwenwolde ja Brigadir (auaste) · Näe rohkem »
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Uus!!: Löwenwolde ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »
Das Inland
Das Inland, alapealkirjaga "Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur" (tõlkes: Kodumaa. Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ajaloo, geograafia, statistika ja kirjanduse nädalakiri) oli aastatel 1836–1863 Tartus ilmunud saksakeelne nädalaleht.
Uus!!: Löwenwolde ja Das Inland · Näe rohkem »
Dikļi
Dikļi on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Dikļi valla halduskeskus.
Uus!!: Löwenwolde ja Dikļi · Näe rohkem »
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
Uus!!: Löwenwolde ja Friedrich Georg von Bunge · Näe rohkem »
Gerhard Johann von Löwenwolde
Gerhard Johann von Löwenwolde (vene keeles Гергард (Герхард) Иоганн Левенвольде) (surnud 26. aprill 1723) oli baltisaksa päritolu Rootsi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane ning riigitegelane, salanõunik, parun.
Uus!!: Löwenwolde ja Gerhard Johann von Löwenwolde · Näe rohkem »
Ilmatsalu mõis
Ilmatsalu mõisa peahoone 2006. aastal Ilmatsalu mõis (saksa keeles Ilmazahl) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Löwenwolde ja Ilmatsalu mõis · Näe rohkem »
Immatrikulatsioon
Oxfordi ülikoolis Immatrikulatsioon (ladina in 'sisse' + hilisladina mātrị̄cula 'nimistu') on üliõpilase matriklisse (ülikooli vastu võetud üliõpilaste ametlikusse nimistusse) kandmine.
Uus!!: Löwenwolde ja Immatrikulatsioon · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Löwenwolde ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kahkva mõis
Kahkva mõis asus Räpina kihelkonnas Võrumaal, 1914.
Uus!!: Löwenwolde ja Kahkva mõis · Näe rohkem »
Kastre mõis
Kastre mõisa härrastemaja Kastre park Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Löwenwolde ja Kastre mõis · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Löwenwolde ja Katariina I · Näe rohkem »
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Uus!!: Löwenwolde ja Küla · Näe rohkem »
Koitjärve mõis
Koitjärve mõis (saksa keeles Koitjärw) oli Tallinna linnamõis Kuusalu kihelkonnas.
Uus!!: Löwenwolde ja Koitjärve mõis · Näe rohkem »
Kostivere mõis
Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Löwenwolde ja Kostivere mõis · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Löwenwolde ja Krahv · Näe rohkem »
Kukulinna
Kukulinna mõisa peahoone. Kukulinna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Löwenwolde ja Kukulinna · Näe rohkem »
Kukulinna mõis
Kukulinna mõisa härrastemaja Mõisa teenijatemaja Mõisa park Kukulinna mõis (saksa keeles Kuckulin) oli rüütlimõis Tartumaa Äksi kihelkonnas.
Uus!!: Löwenwolde ja Kukulinna mõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Löwenwolde ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Löwenwolde ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Luke mõis
Luke mõisa valitsejamaja 2018. aastal Naise skulptuur Luke mõisapargis 2018. aastal Luke mõis (saksa keeles Lugden) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.
Uus!!: Löwenwolde ja Luke mõis · Näe rohkem »
Maardu mõis
Maardu mõisa peahoone eestvaade Maardu mõisa peahoone tagantvaade Maardu mõis (saksa keeles Maart) oli mõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Uus!!: Löwenwolde ja Maardu mõis · Näe rohkem »
Malla mõis
Malla mõisa peahoone Malla mõis (saksa keeles Malla) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Löwenwolde ja Malla mõis · Näe rohkem »
Meeksi mõis
Meeksi mõis (saksa keeles Meeks) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Löwenwolde ja Meeksi mõis · Näe rohkem »
Mooste mõis
Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Uus!!: Löwenwolde ja Mooste mõis · Näe rohkem »
Mujāni mõis
Mujāni mõis, ka Mujani mõis (saksa keeles Schloß Mojahn, läti keeles Mujānu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.
Uus!!: Löwenwolde ja Mujāni mõis · Näe rohkem »
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Uus!!: Löwenwolde ja Nordische Miscellaneen · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Löwenwolde ja Otepää · Näe rohkem »
Pada mõis
Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Uus!!: Löwenwolde ja Pada mõis · Näe rohkem »
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Uus!!: Löwenwolde ja Põlisaadel · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Löwenwolde ja Peeter I · Näe rohkem »
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Löwenwolde ja Räpina mõis · Näe rohkem »
Restu mõis
Restu mõisa peahoone 2014. aastal Restu mõis (saksa keeles Rösthof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Löwenwolde ja Restu mõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Löwenwolde ja Riigimõis · Näe rohkem »
Russkaja rodoslovnaja kniga
"Russkaja rodoslovnaja kniga" (vene keeles Русская родословная книга) on Venemaa aadlit käsitlev genealoogiline teos, mille autor on vürst Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896).
Uus!!: Löwenwolde ja Russkaja rodoslovnaja kniga · Näe rohkem »
Selja mõis
Selja mõis (saksa keeles Gut Selgs, varasem nimi Tolsburg) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas, mõisasüdamega praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Selja külas.
Uus!!: Löwenwolde ja Selja mõis · Näe rohkem »
Solikamsk
Solikamsk on linn Venemaal Permi krais.
Uus!!: Löwenwolde ja Solikamsk · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Löwenwolde ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Löwenwolde ja Vabahärra · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Löwenwolde ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Väike-Rõude mõis
Väike-Rõude mõis (saksa keeles Klein-Ruhde) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Uus!!: Löwenwolde ja Väike-Rõude mõis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Löwenwolde ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Löwenwolde ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Löwenwolde ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Veriora mõis
Veriora mõis (saksa keeles Paulenhof) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 23.12.2015).
Uus!!: Löwenwolde ja Veriora mõis · Näe rohkem »
Vilzēni mõis
Vilzēni mõis (saksa keeles Wilsenhof, läti keeles Vilzēnu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.
Uus!!: Löwenwolde ja Vilzēni mõis · Näe rohkem »
1299
1299.
Uus!!: Löwenwolde ja 1299 · Näe rohkem »
1726
1726.
Uus!!: Löwenwolde ja 1726 · Näe rohkem »
1740
1740.
Uus!!: Löwenwolde ja 1740 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Löwenwolde ja 1747 · Näe rohkem »
1788
1788.
Uus!!: Löwenwolde ja 1788 · Näe rohkem »
18. juuni
18.
Uus!!: Löwenwolde ja 18. juuni · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Löwenwolde ja 1854 · Näe rohkem »
1857
1857.
Uus!!: Löwenwolde ja 1857 · Näe rohkem »
