Ava Google MapsisSisukord
80 suhted: Alam-Lotring, Alsace, Badeni vabariik, Bari hertsogkond, Baski keel, Bergamott, Brabanti hertsogkond, Bretooni keel, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Charles Südi, Charles VIII, Elsassi murre, Esimene maailmasõda, Franz I (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Heinrich I Linnupüüdja, Henri II (Prantsusmaa), Hertsogkond, Hispaania pärilussõda, Ida-Frangi riik, Kardinal Richelieu, Karolingid, Karolingide impeerium, Kesk-Frangi riik, Keskaeg, Ketserlus, Kolmas riik, Kolmekümneaastane sõda, Lääne-Frangi riik, Liidumaa, Lorraine, Lothar I, Lothar II (Lotring), Lotharingia, Louis IV, Louis XV, Ludwig III Laps, Ludwig Vaga, Luksemburgi hertsogkond, Luksemburgi krahvkond, Makroon, Maria Theresia, Martin Luther, Medici, Metz, Moselle'i departemang, Nancy, Nancy lahing, Otto I (Saksa-Rooma keiser), ... Laienda indeks (30 rohkem) »
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Vaata Lotringi hertsogkond ja Alam-Lotring
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Alsace
Badeni vabariik
Badeni vabariik (saksa Republik Baden) oli Saksa liidumaa, mis eksisteeris Weimari vabariigi ajal ja moodustati pärast Badeni suurhertsogiriigi lõpetamist aastal 1918.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Badeni vabariik
Bari hertsogkond
Bari krahvkond, aastast 1354 Bari hertsogkond, oli Saksa-Rooma riigi vürstkond, mis hõlmas pays de Barrois' ja ümbritses Bar-le-Duci linna.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Bari hertsogkond
Baski keel
Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Baski keel
Bergamott
thumb Bergamott ehk bergamott-sidrun on bergamotipuu (Citrus bergamia või Citrus aurantium ssp. bergamia) vili, väike hapu kuldkollase koorega tsitrusvili.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Bergamott
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Brabanti hertsogkond
Bretooni keel
Bretooni keele kõnelejate osakaal Bretagne'is Kakskeelsed viidad Quimperis. Bretooni keel (bretooni keeles brezhoneg) on keldi keelerühma briti alarühma kuuluv keel.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Bretooni keel
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Burgundia hertsogkond
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Vaata Lotringi hertsogkond ja Burgundia krahvkond
Charles Südi
Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Charles Südi
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Charles VIII
Elsassi murre
Elsassi murre ehk elsassi keel (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Elsassi murre
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Esimene maailmasõda
Franz I (Saksa-Rooma keiser)
Franz I Stephan (François Stephane Lotringi dünastiast, 8. detsember 1708 Nancy – 18. august 1765 Innsbruck) oli Saksa-Rooma keiser 1745–1765, Lotringi (Lorraine'i) hertsog (François III Stephane) 1729–1737, Toscana suurhertsog 1737–1765, Austria ertshertsogkonna kaasvalitseja 1740–1765.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Franz I (Saksa-Rooma keiser)
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Habsburgid
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Heinrich I Linnupüüdja
Henri II (Prantsusmaa)
Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Henri II (Prantsusmaa)
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Hertsogkond
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Hispaania pärilussõda
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Ida-Frangi riik
Kardinal Richelieu
Kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (9. september 1585 – 4. detsember 1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane, hertsog.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Kardinal Richelieu
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Karolingid
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Karolingide impeerium
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Kesk-Frangi riik
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Keskaeg
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Ketserlus
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Kolmas riik
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Kolmekümneaastane sõda
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Lääne-Frangi riik
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Liidumaa
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Lorraine
Lothar I
Lothar I nime all võivad olla tuntud mitu valitsejat.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Lothar I
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Lothar II (Lotring)
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Lotharingia
Louis IV
Louis IV (920 – 10. september 954) oli Lääne-Frangi kuningas 936–954.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Louis IV
Louis XV
Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Louis XV
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Ludwig III Laps
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Ludwig Vaga
Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Luksemburgi krahvkond
Makroon
Makroonid. Makroon on väike, sõmera koorikuga, seest pehme, ümmarguse kuju ning 3–5 cm läbimõõduga küpsis.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Makroon
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Vaata Lotringi hertsogkond ja Maria Theresia
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Martin Luther
Medici
Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Medici
Metz
Metz on linn Prantsusmaal, Moselle'i departemangu keskus.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Metz
Moselle'i departemang
Moselle'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Moselle'i departemang
Nancy
Nancy Nancy on linn Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas, Meurthe-et-Moselle'i departemangu keskus.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Nancy
Nancy lahing
Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houry maal aastast 1862 Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Nancy lahing
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Paavst
Passau leping
Passau leping ehk Passau rahu oli 2. augustil 1552 Saksa kuningas Ferdinand I ja protestantlike vürstide vahel, keda juhtis Saksi Moritz.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Passau leping
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Põhjameri
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Personaalunioon
Philippe IV
Philippe IV Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Philippe IV
Poola pärilussõda
Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Poola pärilussõda
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Prantsuse keel
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Prantsuse-Preisi sõda
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Prantsusmaa kuningriik
Prantsusmaa varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Prantsusmaa varauusaeg
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Provints (Prantsusmaa)
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Reformatsioon
Regionaalkeel
Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Regionaalkeel
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Riigivürst
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Rzeczpospolita
Saarimaa
Saarimaa on liidumaa Saksamaa edelaosas.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Saarimaa
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Saksa keisririik
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Saksa kuningas
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Saksamaa kuningriik
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Saksimaa kuurvürst
Schmalkaldeni liit
Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Schmalkaldeni liit
Schmalkaldeni sõda
Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Schmalkaldeni sõda
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Stanisław Leszczyński
Toscana suurhertsogkond
Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Toscana suurhertsogkond
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Trieri kuurvürstkond
Verdun
Verdun on linn Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas Meuse'i departemangus.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Verdun
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Verduni leping
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Vestfaali rahu
Virton
Virton on linn ja vald Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis.
Vaata Lotringi hertsogkond ja Virton
Tuntud ka kui Ülem-Lotring, Ülem-Lotringi hertsogkond.