Kiiremini kui brauser!
85 suhted: Adrakohtunik, Adramaa, Eberhard von Monheim, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Erra mõis, Fideikomiss, Gotthard Wilhelm von Uexküll, Gustav II Adolf, Härgmäe kihelkond, Helme kihelkond, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Hoomuli mõis, Järva foogt, Johann Stael von Holstein, Johann von Mengede, Johann von Plettenberg, Karl von Löwis of Menar, Karl XI, Kolonelleitnant, Kornet, Kreisikohus, Kristiina, Läti, Läti keel, Löwis of Menar, Leitnant, Liivimaa, Liivimaa aadlilipkond, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Luke (Läti), Luke kihelkond, Luke mõis, Luke vasallilinnus, Maidla mõis (Lüganuse), Ooberst, Paju mõis, Poola kuningas, Rüütlimõis, Riigimõis, Rittmeister, Roela mõis, Rootsi kuningas, Saka mõis, Saksa keel, Saksa ordu, Siber, Suur reduktsioon, Tödwen, Tertsiaalrent, ..., Tobolsk, Turna mõis, Valga (Liivimaa), Valga kreis, Valka piirkond, Valka vald, Vestfaal, Viljandi komtuur, Wennemar von Dellwig, Wolter von Plettenberg, Wolter von Plettenberg (ordunõunik), 1334, 1431, 1469, 1505, 1518, 1523, 1551, 1559, 1600, 1624, 1652, 1653, 1661, 1677, 1709, 1712, 1718, 1737, 1748, 1841, 1877, 1892, 1897, 1920. Laienda indeks (35 rohkem) »
Adrakohtunik
Adrakohtunik (ka: haagikohtunik; rahvakeeles: aagreht, haagreht, haakrihter) oli ajalooline maapolitseikohtunik ehk maakohtunik Eestimaal (alates 16. sajandi algusest) ja Liivimaal (alates 15. sajandi algusest).
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Adrakohtunik · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Adramaa · Näe rohkem »
Eberhard von Monheim
Eberhard von Monheim (umbes 1275 – pärast 1346) oli Liivimaa ordumeister 1328–1340.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Eberhard von Monheim · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Erra mõis
Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Erra mõis · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Gotthard Wilhelm von Uexküll
Gotthard Wilhelm von Uexküll oli Rootsi sõjaväelane ja ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Gotthard Wilhelm von Uexküll · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Härgmäe kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes, ka Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Härgmäe kihelkond · Näe rohkem »
Helme kihelkond
Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Helme kihelkond · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Hoomuli mõis
Hoomuli mõis ehk Omuļi mõis (saksa keeles Homeln, läti keeles Omuļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Hoomuli mõis · Näe rohkem »
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Järva foogt · Näe rohkem »
Johann Stael von Holstein
Johann Stael von Holstein (surnud 1512) oli Liivi ordu liige ja Järva foogt aastatel 1492–1511.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Johann Stael von Holstein · Näe rohkem »
Johann von Mengede
Johann von Mengede, teise nimega Osthof (ka Mengden; enne 1421 – pärast 1469) oli Liivi ordumeister aastatel 1450–1469.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Johann von Mengede · Näe rohkem »
Johann von Plettenberg
Johann von Plettenberg (pärast 1450 – 1523 või 1524) oli baltisaksa aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi vend.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Johann von Plettenberg · Näe rohkem »
Karl von Löwis of Menar
Löwis of Menari aadlivapp Karl Woldemar von Löwis of Menar (läti Kārlis fon Lēviss of Menārs; 7. september 1855 Pantene mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Liivimaa – 7. mai 1930 Riia) oli baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Karl von Löwis of Menar · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Karl XI · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Kornet
Postisarv Kornet (prantsuse, itaalia cornetto – sarveke) on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ning kausshuulikuga vaskpuhkpill.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Kornet · Näe rohkem »
Kreisikohus
Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Kreisikohus · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Kristiina · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Läti keel · Näe rohkem »
Löwis of Menar
Löwis of Menar, ka Löwis, Lowis, Loewis, Lays, Lyss ja Leiss on šoti päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Löwis of Menar · Näe rohkem »
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Leitnant · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa aadlilipkond
Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Liivimaa aadlilipkond · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Luke (Läti)
Luke (läti keeles Lugaži, vanasti ka Vārpa; saksa keeles Luhde) on küla (vidējciems) Põhja-Lätis Valka piirkonna Valka vallas.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Luke (Läti) · Näe rohkem »
Luke kihelkond
Luke kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lude, Luhde, läti keeles Lugažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Luke kihelkond · Näe rohkem »
Luke mõis
Luke mõisa valitsejamaja 2018. aastal Naise skulptuur Luke mõisapargis 2018. aastal Luke mõis (saksa keeles Lugden) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Luke mõis · Näe rohkem »
Luke vasallilinnus
Mõisatiik ja linnusevalli läänekülg, 2014 juuli Luke vasallilinnus (saksa Lude, Schloss Luhde, läti Lugaži) oli Liivi ordu vasallile ehk rüütlile läänistatud väikelinnus, mis asub Lätis Valka vallas (Valkas pagasts) Luke (Lugaži) külas, Luke mõisa alal, umbes 5 km kaugusel Valka keskusest ja Eesti piirist läänes.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Luke vasallilinnus · Näe rohkem »
Maidla mõis (Lüganuse)
Kunagise Maidla mõisa härrastemaja Kunagise Maidla mõisa härrastemaja Maidla mõisa härrastemaja Maidla mõis (saksa keeles Wrangelstein, varem Maidel) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Viru kreisis, tänapäeval Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Maidla mõis (Lüganuse) · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Ooberst · Näe rohkem »
Paju mõis
Paju mõisa peahoone Paju mõisa park Paju mõis, ka Liellugaži mõis (saksa keeles Luhde-Großhof, läti keeles Liellugažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Paju mõis · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Rittmeister · Näe rohkem »
Roela mõis
Roela mõis (saksa keeles Ruil) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Roela mõis · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saka mõis
Saksa mõisa härrastemaja Saka mõis (saksa keeles Sackhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Saka mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Siber · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tödwen
Tödwenite vapp Tödwen oli vana Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Tödwen · Näe rohkem »
Tertsiaalrent
Tertsiaalrent (saksa keeles Tertsial) oli rendisuhte vorm, kus rentnik võis kokkulepitud rendisummast kolmandiku (tertsiaal) endale jätta.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Tertsiaalrent · Näe rohkem »
Tobolsk
Tobolsk on linn Venemaal Tjumeni oblastis, Tobolski rajooni keskus.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Tobolsk · Näe rohkem »
Turna mõis
Turna mõis (saksa keeles Turneshof, läti keeles Turnas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Turna mõis · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Valga kreis · Näe rohkem »
Valka piirkond
Valka piirkond (läti keeles Valkas novads) on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Lätis.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Valka piirkond · Näe rohkem »
Valka vald
Luke vasallilinnuse asukoht Valka vald (läti keeles Valkas pagasts) on vald (2. järgu haldusüksus) Lätis Valka piirkonnas.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Valka vald · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Vestfaal · Näe rohkem »
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »
Wennemar von Dellwig
Wennemar von Dellwig (ka Wolmar von Dellwich; surnud 1510) oli Liivi ordu liige, Viljandi komtuur aastatel 1480–1510.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Wennemar von Dellwig · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg (ordunõunik)
Wolter von Plettenberg (enne 1518. aastat – pärast 1559. aastat) oli Liivimaa aadlik, ordunõunik.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja Wolter von Plettenberg (ordunõunik) · Näe rohkem »
1334
1334.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1334 · Näe rohkem »
1431
1431.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1431 · Näe rohkem »
1469
1469.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1469 · Näe rohkem »
1505
1505.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1505 · Näe rohkem »
1518
1518.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1518 · Näe rohkem »
1523
1523.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1523 · Näe rohkem »
1551
1551.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1551 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1559 · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1600 · Näe rohkem »
1624
1624.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1624 · Näe rohkem »
1652
1652.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1652 · Näe rohkem »
1653
1653.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1653 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1661 · Näe rohkem »
1677
1677.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1677 · Näe rohkem »
1709
1709.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1709 · Näe rohkem »
1712
1712.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1712 · Näe rohkem »
1718
1718.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1718 · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1737 · Näe rohkem »
1748
1748.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1748 · Näe rohkem »
1841
1841.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1841 · Näe rohkem »
1877
1877.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1877 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1892 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1897 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Luke mõis (Läti) ja 1920 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lugaži mõis, Luke mõis (Luke kihelkond).
