Sisukord
70 suhted: Alamõisa kihelkond, Aluliina kihelkond, Apekalnsi kihelkond, Aumeistri kihelkond, Ēvele kihelkond, Balti kubermangud, Eesti-Läti piir, Friedrich von Schubert, Gulbene kihelkond, Härgmäe kihelkond, Johann Friedrich Hartknoch, Katariina II, Kitsarööpmeline raudtee, Koivaliina kihelkond, Kreis, Laatre mõis (Ruhja), Laiarööpmeline raudtee, Läti, Läti keel, Läti kindralkomissariaat, Läti NSV, Liivimaa kubermang, Luke kihelkond, Mõisaküla, Paju mõis, Palsmane kihelkond, Paul I, Pärnu kreis, Pihkva kubermang, Pihkva–Riia raudtee, Polotski asehaldurkond, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Ruhja kihelkond, Saksa keel, Sillakohus, Smiltene kihelkond, Sooru mõis, Tartu kreis, Tartu–Valga raudteelõik, Tirza kihelkond, Trikāta kihelkond, Valga, Valga (Liivimaa), Valga Jaani kirik, Valga kihelkond, Valga maakond, Valga raudteejaam, Valga–Koidula raudteelõik, Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee, ... Laienda indeks (20 rohkem) »
Alamõisa kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Alamõisa kihelkond ehk Lejasciemsi kihelkond (saksa keeles Kirchespiel Aahof, läti keeles Lejasciemu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Alamõisa kihelkond
Aluliina kihelkond
Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Aluliina kihelkond
Apekalnsi kihelkond
Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Apekalnsi kihelkond
Aumeistri kihelkond
Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Aumeistri kihelkond
Ēvele kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ēvele kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolfahrt, ka Wolfart, läti keeles Ēveles draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Ēvele kihelkond
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Valga kreis ja Balti kubermangud
Eesti-Läti piir
Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.
Vaata Valga kreis ja Eesti-Läti piir
Friedrich von Schubert
Jalaväekindral Theodor Friedrich von Schubert Theodor Friedrich von Schubert (12. veebruar 1789 Peterburi, Venemaa Keisririik – 15. november 1865 Stuttgart, Württembergi kuningriik) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, kartograaf ja Venemaa Keisririigi Peastaabi sõjalis-topograafilise depoo direktor.
Vaata Valga kreis ja Friedrich von Schubert
Gulbene kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Gulbene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schwaneburg, läti keeles Gulbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Gulbene kihelkond
Härgmäe kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes, ka Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Härgmäe kihelkond
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Valga kreis ja Johann Friedrich Hartknoch
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Valga kreis ja Katariina II
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Vaata Valga kreis ja Kitsarööpmeline raudtee
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Koivaliina kihelkond
Kreis
Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).
Vaata Valga kreis ja Kreis
Laatre mõis (Ruhja)
Laatre mõis ehk Plātere mõis (saksa keeles Moiseküll, läti keeles Plāteres muiža, ka Lātres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Vaata Valga kreis ja Laatre mõis (Ruhja)
Laiarööpmeline raudtee
Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.
Vaata Valga kreis ja Laiarööpmeline raudtee
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Valga kreis ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Valga kreis ja Läti keel
Läti kindralkomissariaat
Läti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Lettland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Lätis moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) Riigikomissariaadi koosseisu.
Vaata Valga kreis ja Läti kindralkomissariaat
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Vaata Valga kreis ja Läti NSV
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Valga kreis ja Liivimaa kubermang
Luke kihelkond
Luke kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lude, Luhde, läti keeles Lugažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Luke kihelkond
Mõisaküla
Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres.
Vaata Valga kreis ja Mõisaküla
Paju mõis
Paju mõisa peahoone Paju mõisa park Paju mõis, ka Liellugaži mõis (saksa keeles Luhde-Großhof, läti keeles Liellugažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.
Vaata Valga kreis ja Paju mõis
Palsmane kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Palsmane kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Palzmar, läti keeles Palsmanes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Palsmane kihelkond
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Valga kreis ja Paul I
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Vaata Valga kreis ja Pärnu kreis
Pihkva kubermang
Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.
Vaata Valga kreis ja Pihkva kubermang
Pihkva–Riia raudtee
Pihkva–Riia raudtee Venemaa keisririigis 1889.
Vaata Valga kreis ja Pihkva–Riia raudtee
Polotski asehaldurkond
Polotski asehaldurkond (vene keeles Полоцкое наместничество) oli Venemaa keisririigi haldusüksus 1777−1796.
Vaata Valga kreis ja Polotski asehaldurkond
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Vaata Valga kreis ja Riia asehaldurkond
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O.
Vaata Valga kreis ja Riia kreis
Ruhja kihelkond
Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.
Vaata Valga kreis ja Ruhja kihelkond
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Valga kreis ja Saksa keel
Sillakohus
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
Vaata Valga kreis ja Sillakohus
Smiltene kihelkond
Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Smiltene kihelkond
Sooru mõis
Sooru mõis (saksa keeles Soorhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.
Vaata Valga kreis ja Sooru mõis
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Vaata Valga kreis ja Tartu kreis
Tartu–Valga raudteelõik
Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.
Vaata Valga kreis ja Tartu–Valga raudteelõik
Tirza kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Tirza kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Tirsen, läti keeles Tirzas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Tirza kihelkond
Trikāta kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Trikāta kihelkond
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Vaata Valga kreis ja Valga
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Valga kreis ja Valga (Liivimaa)
Valga Jaani kirik
Valga Jaani kirik on kirik Valga maakonnas Valga kesklinnas.
Vaata Valga kreis ja Valga Jaani kirik
Valga kihelkond
Valga Jaani kirik Valga kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Walk, läti keeles Valkas draudzes novads) oli haldusüksus Võnnu vojevoodkonnas ja Valga kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Vaata Valga kreis ja Valga kihelkond
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Valga kreis ja Valga maakond
Valga raudteejaam
Valga raudteejaam (saksa keeles Walk) on raudteejaam Valgamaal Valgas.
Vaata Valga kreis ja Valga raudteejaam
Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
Vaata Valga kreis ja Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee
Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee oli esimene kitsarööpmeline raudteeliin Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus, Valga ja Pļaviņase, hiljem Gulbene vahel.
Vaata Valga kreis ja Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee
Valga–Riia rongiliin
Valga–Riia rongiliin on rongiliin Eestis ja Lätis.
Vaata Valga kreis ja Valga–Riia rongiliin
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi kitsarööpmeline raudtee Eestis.
Vaata Valga kreis ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valka
Valka (mitteametlikult Läti Valga) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Valga kreis ja Valka
Valka Püha Katariina evangeelne luterlik kirik
Valka Püha Katariina luteri kirik (ka Valka Luke kirik; läti keeles Valkas Svētās Katrīnas evaņģēliski luteriskā baznīca ehk Lugažu luterāņu baznīca) asub Valkas Lätis aadressil Rīgas ielā 9.
Vaata Valga kreis ja Valka Püha Katariina evangeelne luterlik kirik
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Valga kreis ja Võnnu kreis
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Valga kreis ja Võru kreis
Veduridepoo
1870. aastal valminud endine Aegviidu jaama depoo. Veduridepoo (vananenud kirjanduses vedurikuur) on depoo, kus hoitakse ja võidakse remontida vedureid.
Vaata Valga kreis ja Veduridepoo
Velēna kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Velēna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wellan, läti keeles Velēnas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Velēna kihelkond
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Valga kreis ja Vene keel
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Valga kreis ja Venemaa Keisririik
Viljandi kreis
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Vaata Valga kreis ja Viljandi kreis
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Vaata Valga kreis ja Vitebski kubermang
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Valga kreis ja Volmari kreis
Zeltiņi kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Zeltiņi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Seltinghof, läti keeles Zeltiņu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Valga kreisis.
Vaata Valga kreis ja Zeltiņi kihelkond
1783
1783.
Vaata Valga kreis ja 1783
1796
1796.
Vaata Valga kreis ja 1796
1887
1887.
Vaata Valga kreis ja 1887
1888
1888.
Vaata Valga kreis ja 1888
1889
1889.
Vaata Valga kreis ja 1889
3. juuli
3.
Vaata Valga kreis ja 3. juuli
Tuntud ka kui Valka maakond.