Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Anton Friedrich Büsching, August Wilhelm Hupel, Aumeisteri, Aumeisteri mõis, Heinrich von Hagemeister, Johann Friedrich Hartknoch, Katariina II, Kihelkond, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Läti keel, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Loberģi mõis, Rüütlimõis, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Saksa keel, Valga kreis, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Venemaa keiser, Zaķi mõis, 1783, 3. juuli.
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Aumeisteri
Aumeisteri (vanasti ka Serbigale, Aumeistari, Aumeisters või Aumeisteris) on küla (mazciems) Lätis Smiltene piirkonnas Grundzāle valla põhjaosas.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Aumeisteri · Näe rohkem »
Aumeisteri mõis
Aumeisteri mõis ehk Cirgaļi mõis (saksa keeles Serbigal, varem Hofmeistershof, läti keeles Aumeisteru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Aumeisteri mõis · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Katariina II · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Loberģi mõis
Loberģi mõis (saksa keeles Blumbergshof, varem Buschhof, läti keeles Loberģu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Loberģi mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Riia kreis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Valga kreis · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Zaķi mõis
Zaķi mõis (saksa keeles Augustenthal, läti keeles Zaķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja Zaķi mõis · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja 1783 · Näe rohkem »
3. juuli
3.
Uus!!: Aumeistri kihelkond ja 3. juuli · Näe rohkem »
