Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Brasch, Gerhard Johann von Löwenwolde, Gustav II Adolf, Hermann II Wesel, Ilmatsalu mõis, Johann Blankenfeld, Krimulda piiskopilinnus, Löwenwolde, Liivi sõda, Liivimaa õuekohus, Luke, Luke mõis (Läti), Nõo kihelkond, Nõo vald, Polkovnik, Rüütlimõis, Rootsi kuningas, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Saksa keel, Sigulda ordulinnus, Stefan Batory, Suur reduktsioon, Tartu maakond, Tartu piiskop, Tartu raad, Tartu toomkapiitel, Tartumaa, Tähtvere mõis, Teine maailmasõda, Tertsiaalrent, Turaida piiskopilinnus, 1299, 1557, 1558, 1626, 1682, 1816, 1841, 1944.
Brasch
Brasch (vene keeles Браш) on Mecklenburgist Parchimist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Luke mõis ja Brasch · Näe rohkem »
Gerhard Johann von Löwenwolde
Gerhard Johann von Löwenwolde (vene keeles Гергард (Герхард) Иоганн Левенвольде) (surnud 26. aprill 1723) oli baltisaksa päritolu Rootsi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane ning riigitegelane, salanõunik, parun.
Uus!!: Luke mõis ja Gerhard Johann von Löwenwolde · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Luke mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Uus!!: Luke mõis ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »
Ilmatsalu mõis
Ilmatsalu mõisa peahoone 2006. aastal Ilmatsalu mõis (saksa keeles Ilmazahl) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Luke mõis ja Ilmatsalu mõis · Näe rohkem »
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Uus!!: Luke mõis ja Johann Blankenfeld · Näe rohkem »
Krimulda piiskopilinnus
Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Luke mõis ja Krimulda piiskopilinnus · Näe rohkem »
Löwenwolde
Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Luke mõis ja Löwenwolde · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Luke mõis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Luke mõis ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Luke
Luke on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Luke mõis ja Luke · Näe rohkem »
Luke mõis (Läti)
Luke mõis ehk Lugaži mõis (saksa keeles Schloß Luhde, läti keeles Lugažu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.
Uus!!: Luke mõis ja Luke mõis (Läti) · Näe rohkem »
Nõo kihelkond
Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Luke mõis ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »
Nõo vald
Nõo vald on 2.
Uus!!: Luke mõis ja Nõo vald · Näe rohkem »
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Uus!!: Luke mõis ja Polkovnik · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Luke mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Luke mõis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Uus!!: Luke mõis ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Luke mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sigulda ordulinnus
Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Luke mõis ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Luke mõis ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Luke mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Luke mõis ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Luke mõis ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu raad
Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889.
Uus!!: Luke mõis ja Tartu raad · Näe rohkem »
Tartu toomkapiitel
Tartu toomkapiitel oli Tartus 13. sajandist 1558.
Uus!!: Luke mõis ja Tartu toomkapiitel · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Luke mõis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Luke mõis ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Luke mõis ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tertsiaalrent
Tertsiaalrent (saksa keeles Tertsial) oli rendisuhte vorm, kus rentnik võis kokkulepitud rendisummast kolmandiku (tertsiaal) endale jätta.
Uus!!: Luke mõis ja Tertsiaalrent · Näe rohkem »
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Uus!!: Luke mõis ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »
1299
1299.
Uus!!: Luke mõis ja 1299 · Näe rohkem »
1557
1557.
Uus!!: Luke mõis ja 1557 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Luke mõis ja 1558 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Luke mõis ja 1626 · Näe rohkem »
1682
1682.
Uus!!: Luke mõis ja 1682 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Luke mõis ja 1816 · Näe rohkem »
1841
1841.
Uus!!: Luke mõis ja 1841 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Luke mõis ja 1944 · Näe rohkem »
