Kiiremini kui brauser!
54 suhted: Ajutine Valitsus (Venemaa), Allohvitser, Andrejs Auzāns, Brigaad, Daugava, Dobele, Eesti rahvusväeosad, Elva, Esimene maailmasõda, Isikkoosseis, Jalavägi, Jānis Goldmanis, Jukums Vācietis, Kindralmajor, Kompanii, Kuramaa, Kuramaa kubermang, Läti, Läti keel, Lätlased, Liepāja, Liivimaa kubermang, Menševikud, Mobilisatsioon, Monarhia, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Ohvitser, Pataljon, Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1, Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Polkovnik, Rügement, Riia, Saksa keisririik, Sõjavägi, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Tartu, Tukums, Valmiera, Vasakpoolsus, Veebruarirevolutsioon, Vene keel, Venemaa Keisririik, Venta jõgi, Ventspils, 1. aprill, 1. august, 14. juuli, 17. juuli, 1914, ..., 1915, 29. mai, 4. november, 7. mai. Laienda indeks (4 rohkem) »
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Ajutine Valitsus (Venemaa) · Näe rohkem »
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Allohvitser · Näe rohkem »
Andrejs Auzāns
Andrejs Auzāns Andrejs Auzāns (4. aprill 1871 – 23. märts 1953 Suur-Manchesteri krahvkond) oli läti sõjaväelane.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Andrejs Auzāns · Näe rohkem »
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Brigaad · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Daugava · Näe rohkem »
Dobele
Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Dobele · Näe rohkem »
Eesti rahvusväeosad
Eesti rahvusväeosad olid 1917.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Eesti rahvusväeosad · Näe rohkem »
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Elva · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Isikkoosseis
Isikkoosseis on kõik väeosa või väeüksuse koosseisu kuuluvad sõjaväelased ja ka seal teenivad eraisikud.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Isikkoosseis · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Jalavägi · Näe rohkem »
Jānis Goldmanis
Jānis Goldmanis (1914) Jānis Goldmanis (29. august/11. september 1875 Bauska kreis – 18. november 1955 South Bend) oli Läti poliitik.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Jānis Goldmanis · Näe rohkem »
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Jukums Vācietis · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Kompanii · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Läti keel · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Lätlased · Näe rohkem »
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Liepāja · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Menševikud
Menševikud ehk vähemlased (vene keeles меньшевики) olid 20.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Menševikud · Näe rohkem »
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Mobilisatsioon · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Monarhia · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Ohvitser · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Pataljon · Näe rohkem »
Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1
Petrogradi Nõukogu käskkiri nr.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1 · Näe rohkem »
Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, ka Petrogradi Nõukogu (lühend Petrogradi TSN või TSSN; vene keeles Петроградский совет рабочихи солдатскихдепутатов, Петросовет), oli Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril (vkj)/12.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu · Näe rohkem »
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Polkovnik · Näe rohkem »
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Rügement · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Riia · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Sõjavägi
Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud, harvem armee) on enamasti riiklikult korraldatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale ning sealhulgas kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Sõjavägi · Näe rohkem »
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Tartu · Näe rohkem »
Tukums
Tukums (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Tukums · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Valmiera · Näe rohkem »
Vasakpoolsus
Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Vasakpoolsus · Näe rohkem »
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Veebruarirevolutsioon · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venta jõgi
Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Venta jõgi · Näe rohkem »
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja Ventspils · Näe rohkem »
1. aprill
1.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja 1. aprill · Näe rohkem »
1. august
1.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja 1. august · Näe rohkem »
14. juuli
14.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja 14. juuli · Näe rohkem »
17. juuli
17.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja 17. juuli · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja 1914 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja 1915 · Näe rohkem »
29. mai
29.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja 29. mai · Näe rohkem »
4. november
4.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja 4. november · Näe rohkem »
7. mai
7.
Uus!!: Läti rahvusväeosad ja 7. mai · Näe rohkem »
