Ava Google MapsisSisukord
89 suhted: Aare Mäemets, Aerjalalised, Ahven, Allikas, Antsla jõgi, Autohtoonsus, Eesti entsüklopeedia, Endel Varep, Esimene maailmasõda, Fütoplankton, Habesääsklased, Harilik hink, Harilik pilliroog, Haug, Hõbekoger, Helle Simm, Hoovus, Ikkesvetikad, Järv, Järvkaisel, Jõeforell, Jõevähk, Jõgari järv, Kaelus-penikeel, Kalamaim, Kalaparasiidid, Kanada vesikatk, Kardhein, Karpkala, Karula kõrgustik, Kõrkja-roolind, Keriloomad, Kiisk, Klaasiksääsklased, Koger, Koha, Konnaosi, Koole, Laht, Latikas, Läik-penikeel, Limused, Linask, Litoraal, Majala (Võru), Makrofüüdid, Mäekülä, Mudamaim, Ondatra, Otepää kõrgustik, ... Laienda indeks (39 rohkem) »
- Võru maakonna järved
Aare Mäemets
Aare Mäemets (18. jaanuar 1929 Tallinn – 24. november 2002) oli eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog, ökoloog ja loodusfotograaf.
Vaata Lõõdla järv ja Aare Mäemets
Aerjalalised
Aerjalalised ehk kopepoodid (Copepoda) on lülijalgsete hõimkonda kuuluva aerjalgsete klassi alamklass (võidakse vaadelda ka seltsina aerjalgsete alamklassis).
Vaata Lõõdla järv ja Aerjalalised
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Lõõdla järv ja Ahven
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Vaata Lõõdla järv ja Allikas
Antsla jõgi
Antsla jõgi on jõgi Lõuna-Eestis.
Vaata Lõõdla järv ja Antsla jõgi
Autohtoonsus
Autohtoonsus ehk autogeensus on millegi moodustatus samas paigas, kus ta esineb.
Vaata Lõõdla järv ja Autohtoonsus
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Lõõdla järv ja Eesti entsüklopeedia
Endel Varep
Endel Varep (3. september 1915 Staraja Russa – 13. aprill 1988) oli eesti geograaf, maastikuteadlane ja kartograafia ajaloolane.
Vaata Lõõdla järv ja Endel Varep
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Lõõdla järv ja Esimene maailmasõda
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Vaata Lõõdla järv ja Fütoplankton
Habesääsklased
Habesääsklased (Ceratopogonidae) on putukate sugukond, mis kuulub sääseliste alamseltsi.
Vaata Lõõdla järv ja Habesääsklased
Harilik hink
Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.
Vaata Lõõdla järv ja Harilik hink
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Vaata Lõõdla järv ja Harilik pilliroog
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Lõõdla järv ja Haug
Hõbekoger
Video hõbekogrest Kõrvemaal 2022. aasta oktoobris Hõbekoger (Carassius gibelio; sünonüüm (Carassius auratus gibelio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Hõbekoger kasvab harilikult 15–40 cm pikkuseks ja kuni 2 kg raskuseks. Keha on külgedelt lamenenud.
Vaata Lõõdla järv ja Hõbekoger
Helle Simm
Helle Simm (neiuna Helle Luberg; 23. jaanuar 1920 Tallinn – 7. oktoober 1991 Tallinn) oli eesti hüdrobioloog ja hüdrokeemik, bioloogiadoktor (1972; professor 1976), Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977).
Vaata Lõõdla järv ja Helle Simm
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Vaata Lõõdla järv ja Hoovus
Ikkesvetikad
Ikkesvetikad (Zygnematophyceae) on klass rohevetikaid.
Vaata Lõõdla järv ja Ikkesvetikad
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Lõõdla järv ja Järv
Järvkaisel
Järvkaisel ehk järvekõrkjas (Schoenoplectus lacustris, sünonüüm Scirpus lacustris) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv veetaim.
Vaata Lõõdla järv ja Järvkaisel
Jõeforell
Jõeforell (rahvapäraselt: hõrnas; Salmo trutta morpha fario) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Vaata Lõõdla järv ja Jõeforell
Jõevähk
Jõevähk ehk harilik jõevähk ehk väärisvähk (Astacus astacus) on jõevähklaste sugukonda kuuluv vähilaadne.
Vaata Lõõdla järv ja Jõevähk
Jõgari järv
Jõgari järv (ka Kalatiik nr. 4) on järv Võru maakonnas Antsla vallas Antsu külas.
Vaata Lõõdla järv ja Jõgari järv
Kaelus-penikeel
Kaelus-penikeel (Potamogeton perfoliatus) on taimeliik penikeeleliste sugukonnas penikeele perekonnast.
Vaata Lõõdla järv ja Kaelus-penikeel
Kalamaim
Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.
Vaata Lõõdla järv ja Kalamaim
Kalaparasiidid
''Anilocra gigantea'' parasiit lõpustel Kalaparasiidid ehk kalanugilised on kalade kehas, kehapinnal, lõpustel või silmades elavad üherakulised või hulkraksed parasiidid, kes toituvad kala kudedest.
Vaata Lõõdla järv ja Kalaparasiidid
Kanada vesikatk
Kanada vesikatk (Elodea canadensis, sünonüüm Anacharis canadensis) on kilbukaliste sugukonda vesikatku perekonda kuuluv mitmeaastane veesisene taim (elodeiid); invasiivne võõrliik.
Vaata Lõõdla järv ja Kanada vesikatk
Kardhein
Kardhein (Ceratophyllum) on taimeperekond kardheinaliste sugukonnast.
Vaata Lõõdla järv ja Kardhein
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Lõõdla järv ja Karpkala
Karula kõrgustik
Karula maastik Karula kõrgustik on kuhjekõrgustik, mis asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonnas.
Vaata Lõõdla järv ja Karula kõrgustik
Kõrkja-roolind
pisi Kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus) on põõsalindlaste sugukonda roolinnu perekonda kuuluv lind.
Vaata Lõõdla järv ja Kõrkja-roolind
Keriloomad
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.
Vaata Lõõdla järv ja Keriloomad
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Vaata Lõõdla järv ja Kiisk
Klaasiksääsklased
Klaasiksääsklased (Chaoboridae) on sääseliste alamseltsi kuuluv sugukond täismoondelisi putukaid.
Vaata Lõõdla järv ja Klaasiksääsklased
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Vaata Lõõdla järv ja Koger
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Vaata Lõõdla järv ja Koha
Konnaosi
Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast osja perekonnast.
Vaata Lõõdla järv ja Konnaosi
Koole
Põhja-Iirimaal asunud koole Koole (omastav: koolme) ehk koolmekoht on ülepääsuks sobiv madal koht jões.
Vaata Lõõdla järv ja Koole
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Vaata Lõõdla järv ja Laht
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Vaata Lõõdla järv ja Latikas
Läik-penikeel
Läik-penikeel (Potamogeton lucens) on taimeliik penikeeleliste sugukonnas penikeele perekonnast.
Vaata Lõõdla järv ja Läik-penikeel
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Lõõdla järv ja Limused
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Vaata Lõõdla järv ja Linask
Litoraal
Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.
Vaata Lõõdla järv ja Litoraal
Majala (Võru)
Majala on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Lõõdla järv ja Majala (Võru)
Makrofüüdid
Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.
Vaata Lõõdla järv ja Makrofüüdid
Mäekülä
Mäekülä (aastani 1997 Mäe-Järvere) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Lõõdla järv ja Mäekülä
Mudamaim
Mudamaim (Leucaspius delineatus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Lõõdla järv ja Mudamaim
Ondatra
Ondatra (mitteametlikult ka piisamrott) (Ondatra zibethicus) on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast.
Vaata Lõõdla järv ja Ondatra
Otepää kõrgustik
Kaarnajärv Maastik Lutike lähedal Tee Tamsa ja Etsaste vahel Harimäe tornist Maastik Saverna ja Valgjärve vahel Pühajärv Otepää kõrgustik on kõrgustik Lõuna-Eestis. Asub Otepää linna ning Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.
Vaata Lõõdla järv ja Otepää kõrgustik
Peipsi siig
Peipsi siig ehk ihes (Coregonus lavaretus maraenoides) on lõhelaste sugukonda kuuluva merisiia alamliik.
Vaata Lõõdla järv ja Peipsi siig
Peled
Peled (Coregonus peled) on lõhelaste sugukonda kuuluv mageveekala.
Vaata Lõõdla järv ja Peled
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Vaata Lõõdla järv ja Plankton
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Vaata Lõõdla järv ja Rahvaluule
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Vaata Lõõdla järv ja Ränivetikad
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Vaata Lõõdla järv ja Rohevetikad
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Lõõdla järv ja Rootsi
Säinas
Säinas (Leuciscus idus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Lõõdla järv ja Säinas
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Lõõdla järv ja Särg
Sõmerpalu sovhoos
Sõmerpalu sovhoos oli sovhoos Võru rajoonis Sõmerpalu külanõukogus.
Vaata Lõõdla järv ja Sõmerpalu sovhoos
Soo-alss
Soo-alss (Eleocharis palustris) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Lõõdla järv ja Soo-alss
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Vaata Lõõdla järv ja Surusääsklased
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Vaata Lõõdla järv ja Takson
Tähk-vesikuusk
Tähk-vesikuusk (ka tähkjas vesikuusk ja päine vesikuusk; Myriophyllum spicatum) on veesisene taim, kes kasvab seisvas või aeglasevoolulises vees.
Vaata Lõõdla järv ja Tähk-vesikuusk
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Lõõdla järv ja Teine maailmasõda
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Vaata Lõõdla järv ja Tsüanobakterid
Tuttpütt
Munad Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
Vaata Lõõdla järv ja Tuttpütt
Uhtjärv
Uhtjärv ehk Uhtijärv on järv Võru maakonnas Antsla vallas, Otepää kõrgustiku kaguserval Urvaste ürgorus.
Vaata Lõõdla järv ja Uhtjärv
Ujuleht
Ujulehed on veepinnal ujuvad lehed vee- ja sootaimedel.
Vaata Lõõdla järv ja Ujuleht
Ujuv penikeel
Ujuv penikeel (Potamogeton natans) on taimeliik penikeeleliste sugukonna penikeele perekonnast.
Vaata Lõõdla järv ja Ujuv penikeel
Ummuksisolek
Ummuksisolek ehk ummuksisse jäämine on veekogu seisund, kus vees lahustunud hapniku puudus põhjustab veeorganismide (eelkõige hapnikurikkamat vett vajavate kalaliikide) surma.
Vaata Lõõdla järv ja Ummuksisolek
Urvaste ürgorg
Antsla–Kanepi tee Urvaste ürgorus. Taamal Urvaste kirik. Urvaste ürgorg (ka Urvaste-Lõõdla ürgorg) on ürgorg Lõuna-Eestis.
Vaata Lõõdla järv ja Urvaste ürgorg
Vaabina
Vaabina on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Vaata Lõõdla järv ja Vaabina
Vaabina mõis
Vaabina mõis (saksa keeles Uelzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).
Vaata Lõõdla järv ja Vaabina mõis
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Vaata Lõõdla järv ja Valgus (kirjastus)
Väheharjasussid
Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) on rõngusside hõimkonda kuuluv alamklass.
Vaata Lõõdla järv ja Väheharjasussid
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Vaata Lõõdla järv ja Väike Emajõgi
Väike nokik
Väike nokik (Bosmina longirostris) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väike vähike.
Vaata Lõõdla järv ja Väike nokik
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Vaata Lõõdla järv ja Võhandu jõgi
Võru vald
Võru vald on omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas.
Vaata Lõõdla järv ja Võru vald
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Lõõdla järv ja Võrumaa
Vesi-kirburohi
Vesi-kirburohi ehk vesi-kirbutatar (Polygonum amphibium või Persicaria amphibia) on veekogude kaldal või madalas vees kasvav taim.
Vaata Lõõdla järv ja Vesi-kirburohi
Vesikirbulised
Vesikirbulised ehk kladotseerid (Diplostraca/Cladocera) on selts väikeseid vähke lõpusjalgsete klassist.
Vaata Lõõdla järv ja Vesikirbulised
Vesikupp
Vesikupp (Nuphar) on vesiroosilaadsete seltsi vesiroosiliste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Lõõdla järv ja Vesikupp
Vesilestad
Vesilestad (Hydrachnidia) on väga liigirikas väikeste ämblikulaadsete rühm, keda on jaotatud üle 50 sugukonda.
Vaata Lõõdla järv ja Vesilestad
Vesiroos
Valge vesiroos Vesiroos (Nymphaea) on kosmopoliitne taimede perekond vesiroosiliste sugukonnast.
Vaata Lõõdla järv ja Vesiroos
Vingerjas
Vingerjas (Misgurnus fossilis) on karpkalaliste seltsi hinklaste sugukonda kuuluv kala.
Vaata Lõõdla järv ja Vingerjas
Zoobentos
Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.
Vaata Lõõdla järv ja Zoobentos
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Lõõdla järv ja Zooplankton
Vaata ka
Võru maakonna järved
- Ähijärv
- Haanja Kõverjärv
- Hilläkeste järv
- Hino järv
- Järvepää järv
- Kahrila järv
- Karsna järv
- Kavadi järv
- Kirikumäe järv
- Kubija järv
- Kurgjärv
- Lõõdla järv
- Lüübnitsa Umbjärv
- Lasva järv
- Liinjärv
- Loosu järv
- Murati järv
- Noodasjärv
- Obinitsa järv
- Paidra järv
- Pappjärv
- Pille järv
- Plaani Külajärv
- Pulli järv
- Rõuge Ratasjärv
- Rõuge Suurjärv
- Rõuge Valgjärv
- Sõmerpalu järv
- Suur Pehmejärv
- Tabina järv
- Tamula järv
- Tsopa järv
- Ubajärv
- Uhtjärv
- Väiku-Palkna järv
- Väimela Alajärv
- Väimela Mäejärv
- Võru Kärnjärv
- Vagula järv
- Vaskna järv
- Verijärv
- Viitina Alajärv
- Viitina järv
Tuntud ka kui Haavajärv, Leedla järv, Leedva järv, Luhaotsa järv, Lõõdva järv.