Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Maakonna maanõukogu

Index Maakonna maanõukogu

Maakonna maanõukogud olid 1917.

Sisukord

  1. 29 suhted: Ajutine Valitsus (Venemaa), Autonoomne Eestimaa kubermang, Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta, Eesti linnad, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa kubermangukomissar, Harju maakond, Jaan Poska, Järva maakond, Lääne maakond, Liivimaa kubermang, Maakond, Maavalitsus, Omavalitsus, Pärnu maakond, Pärnumaa, Saare maakond, Saaremaa, Tartu maakond, Tartumaa, Täidesaatva riigivõimu asutus, Vallavalitsus, Võru maakond, Võrumaa, Viljandi maakond, Viru maakond, 12. aprill, 1917.

Ajutine Valitsus (Venemaa)

Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Ajutine Valitsus (Venemaa)

Autonoomne Eestimaa kubermang

Autonoomne Eestimaa kubermang oli 1917.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Autonoomne Eestimaa kubermang

Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta

Vene Ajutise Valitsuse otsus Eestimaa kubermangu valitsemiskorrast (eesti keeles) Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta oli Vene Ajutise Valitsuse 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 vastuvõetud määrus, mis muutis Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piire ning uuendas senist kubermangu ja kohaliku omavalitsuse valitsemiskorda Eestimaa kubermangus, andes viimasele suhtelise autonoomia võrreldes varasema olukorra ja Vene riigi teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda valimisõigus.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta

Eesti linnad

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Eesti linnad

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Eestimaa kubermang

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa kubermangukomissar

Eestimaa kubermangukomissar (ka Eestimaa kubermangu komissar) oli pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Eestimaa kubermangukomissar

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Harju maakond

Jaan Poska

Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Jaan Poska

Järva maakond

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Järva maakond

Lääne maakond

Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Lääne maakond

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Liivimaa kubermang

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Maakond

Maavalitsus

Maavalitsus on maakonna haldusorgan.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Maavalitsus

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Omavalitsus

Pärnu maakond

Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Pärnu maakond

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Pärnumaa

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Saare maakond

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Saaremaa

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Tartu maakond

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Tartumaa

Täidesaatva riigivõimu asutus

Täidesaatva riigivõimu asutused on riigiasutused, mille ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Täidesaatva riigivõimu asutus

Vallavalitsus

vallavalitsuse hoone Vallavalitsus on valla täidesaatev organ, kelle moodustab vallavanem pärast seda kui vallavolikogu on ta valinud.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Vallavalitsus

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Võru maakond

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Võrumaa

Viljandi maakond

Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Viljandi maakond

Viru maakond

Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Maakonna maanõukogu ja Viru maakond

12. aprill

12.

Vaata Maakonna maanõukogu ja 12. aprill

1917

1917.

Vaata Maakonna maanõukogu ja 1917