Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Aeronoomia, Astronoomia, Atmosfäär, Ekvaator, Explorer 1, Ganymedes (kuu), Impulss, Ionosfäär, Jupiter, Kosmiline kiirgus, Maa, Magnetiline moment, Magnetväli, Merkuur, NASA, Neptuun, Niccolò Machiavelli, Orbiit, Organism, Päikesekiirgus, Päikesesüsteem, Päikesetuul, Pöörlemissagedus, Planeet, Plasma, Pluuto, Saturn, Taevakeha, Täht (astronoomia), Telg, Tolmutoru, Uraan, Van Alleni kiirgusvöönd, Veenus, Virmalised, Walter Elsasser, William S. Gilbert, 17. sajand, 1940. aastad, 1958, 1959, 1961, 1963.
Aeronoomia
Virmalised Trondheimi fjordi kohal Aeronoomia on meteoroloogia haru, mis uurib tropopausi kohal oleva atmosfääri keemiat ja füüsikat.
Uus!!: Magnetosfäär ja Aeronoomia · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Magnetosfäär ja Astronoomia · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Magnetosfäär ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Magnetosfäär ja Ekvaator · Näe rohkem »
Explorer 1
Explorer 1 Explorer 1 oli Ameerika Ühendriikide esimene satelliit.
Uus!!: Magnetosfäär ja Explorer 1 · Näe rohkem »
Ganymedes (kuu)
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.
Uus!!: Magnetosfäär ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Uus!!: Magnetosfäär ja Impulss · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Magnetosfäär ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Magnetosfäär ja Jupiter · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Magnetosfäär ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Magnetosfäär ja Maa · Näe rohkem »
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Uus!!: Magnetosfäär ja Magnetiline moment · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Magnetosfäär ja Magnetväli · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Magnetosfäär ja Merkuur · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Magnetosfäär ja NASA · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Magnetosfäär ja Neptuun · Näe rohkem »
Niccolò Machiavelli
Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (ingl k political science) rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja.
Uus!!: Magnetosfäär ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Magnetosfäär ja Orbiit · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Magnetosfäär ja Organism · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Magnetosfäär ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Magnetosfäär ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Magnetosfäär ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Pöörlemissagedus
Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.
Uus!!: Magnetosfäär ja Pöörlemissagedus · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Magnetosfäär ja Planeet · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Magnetosfäär ja Plasma · Näe rohkem »
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Uus!!: Magnetosfäär ja Pluuto · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Magnetosfäär ja Saturn · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Magnetosfäär ja Taevakeha · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Magnetosfäär ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Telg
Telg on masinaelement, mis on ette nähtud temal paiknevate detailide toetamiseks.
Uus!!: Magnetosfäär ja Telg · Näe rohkem »
Tolmutoru
Tolmutoru on elava taime 'isaspoole' lühiealine osa.
Uus!!: Magnetosfäär ja Tolmutoru · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Magnetosfäär ja Uraan · Näe rohkem »
Van Alleni kiirgusvöönd
Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.
Uus!!: Magnetosfäär ja Van Alleni kiirgusvöönd · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Magnetosfäär ja Veenus · Näe rohkem »
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Uus!!: Magnetosfäär ja Virmalised · Näe rohkem »
Walter Elsasser
Walter Elsasser (1989) Walter Maurice Elsasser (20. märts 1904 Mannheim – 14. oktoober 1991 Baltimore) oli füüsik ja bioloogiateoreetik.
Uus!!: Magnetosfäär ja Walter Elsasser · Näe rohkem »
William S. Gilbert
Sir William Schwenck Gilbert (18. november 1836 Strand, London – 29. mai 1911 Harrow Weald, Middlesex, tänapäeval London) oli inglise luuletaja, näitekirjanik, libretist, illustraator ja produtsent.
Uus!!: Magnetosfäär ja William S. Gilbert · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Magnetosfäär ja 17. sajand · Näe rohkem »
1940. aastad
1940.
Uus!!: Magnetosfäär ja 1940. aastad · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Magnetosfäär ja 1958 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Magnetosfäär ja 1959 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Magnetosfäär ja 1961 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Magnetosfäär ja 1963 · Näe rohkem »
