Sisukord
60 suhted: Aed, Alamliik, Alpinaarium, Au, Bretagne, Carl von Linné, Hallikas maran, Hanijalg, Hõbemaran, Heraldika, Hing, Holarktis, Ilutaim, Inglismaa, Jõud, Kaheidulehelised, Karvane maran, Katteseemnetaimed, Keskkond, Keskmine maran, Kevadmaran, Kollane, Kroonlehed, Ladina keel, Leht, Liik (bioloogia), Maasikas, Molekulaarbioloogia, Nancy, Normandia, Norra maran, Pähkel, Pärismaine elustik, Põõsas, Põõsasmaran, Perekond (bioloogia), Prantsusmaa, Punane, Putukad, Rüüsvili, Rohttaimed, Roosa, Roosõielised, Roosilaadsed, Sõrmjagune leht, Seeme, Soo, Soopihl, Sulgjas leht, Taimed, ... Laienda indeks (10 rohkem) »
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Vaata Maran ja Aed
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Vaata Maran ja Alamliik
Alpinaarium
Kiviktaimla Londonis 2010. aastal Ülaltvaade Tartu Ülikooli botaanikaaia kiviktaimlale 2021. aasta sügisel Alpinaarium (ka alpiaed, kiviktaimla) on aed, aiaosa või peenar, kus kasvatatakse oma kasvukoha suhtes vähenõudlikke taimi (alpitaimed).
Vaata Maran ja Alpinaarium
Au
Duell au riivamise pärast Alexander Hamilton'i ja Aaron Burr'i vahel. Au on isiku või kollektiivi väärikus ja maine.
Vaata Maran ja Au
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Vaata Maran ja Bretagne
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Maran ja Carl von Linné
Hallikas maran
Hallikas maran (Potentilla canescens) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Maran ja Hallikas maran
Hanijalg
Hanijalg (Potentilla anserina) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv rohttaim.
Vaata Maran ja Hanijalg
Hõbemaran
Hõbemaran (Potentilla argentea) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Maran ja Hõbemaran
Heraldika
pisi Heraldika on vapindusega tegelev teadusharu ehk vapiteadus, ajalooteaduse osa, mis uurib nii vappide ajaloolist kui ka kunstilist arengut.
Vaata Maran ja Heraldika
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Maran ja Hing
Holarktis
Holarktis ehk holarktika ehk holarktiline riikkond oli varem suurim Maa maismaariikkond, mis hõlmas suure osa põhjapoolkerast.
Vaata Maran ja Holarktis
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Vaata Maran ja Ilutaim
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Maran ja Inglismaa
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Maran ja Jõud
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Maran ja Kaheidulehelised
Karvane maran
Karvane maran (Potentilla heidenreichii) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Maran ja Karvane maran
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Maran ja Katteseemnetaimed
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Maran ja Keskkond
Keskmine maran
Keskmine maran (Potentilla intermedia) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Maran ja Keskmine maran
Kevadmaran
Kevadmaran (Potentilla neumanniana) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Maran ja Kevadmaran
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Maran ja Kollane
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Maran ja Kroonlehed
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Maran ja Ladina keel
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Maran ja Leht
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Maran ja Liik (bioloogia)
Maasikas
Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Maran ja Maasikas
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Vaata Maran ja Molekulaarbioloogia
Nancy
Nancy Nancy on linn Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas, Meurthe-et-Moselle'i departemangu keskus.
Vaata Maran ja Nancy
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Vaata Maran ja Normandia
Norra maran
Norra maran (Potentilla norvegica) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv rohttaim.
Vaata Maran ja Norra maran
Pähkel
Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Vaata Maran ja Pähkel
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Vaata Maran ja Pärismaine elustik
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Maran ja Põõsas
Põõsasmaran
Põõsasmaran Vääna maastikukaitsealal. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.
Vaata Maran ja Põõsasmaran
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Maran ja Perekond (bioloogia)
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Maran ja Prantsusmaa
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Vaata Maran ja Punane
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Maran ja Putukad
Rüüsvili
Punase sõstra viljad Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi.
Vaata Maran ja Rüüsvili
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Maran ja Rohttaimed
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Vaata Maran ja Roosa
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Vaata Maran ja Roosõielised
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Maran ja Roosilaadsed
Sõrmjagune leht
Sõrmjagune leht on leht, mille lehelaba on sõrmjalt jagunenud.
Vaata Maran ja Sõrmjagune leht
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Maran ja Seeme
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Maran ja Soo
Soopihl
Soopihl (Potentilla palustris L. või Comarum palustre L.) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv 30–90 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, mis on Eestis laialt levinud.
Vaata Maran ja Soopihl
Sulgjas leht
Sulgjas leht on liitleht, mille lehekesed kinnituvad pearootsule enamasti vastakuti paarikaupa.
Vaata Maran ja Sulgjas leht
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Maran ja Taimed
Tedremaran
Tedremaran (Potentilla erecta L.) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Maran ja Tedremaran
Tolmeldamine
Tolmeldamine Tolmeldamiseks nimetatakse õietolmu kandmist õie emakasuudmele.
Vaata Maran ja Tolmeldamine
Tulnuktaim
Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik).
Vaata Maran ja Tulnuktaim
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Vaata Maran ja Umbrohi
Uus-Guinea
Uus-Guinea on Gröönimaa järel pindalalt teine saar maailmas, eraldatud Austraaliast Torrese väinaga.
Vaata Maran ja Uus-Guinea
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Maran ja Valge
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Maran ja Vili
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Vaata Maran ja William Vallutaja
11. sajand
11.
Vaata Maran ja 11. sajand
1854
1854.
Vaata Maran ja 1854
Tuntud ka kui Potentilla.