60 suhted: Aed, Alamliik, Alpinaarium, Au, Bretagne, Carl von Linné, Hallikas maran, Hanijalg, Hõbemaran, Heraldika, Hing, Holarktis, Ilutaim, Inglismaa, Jõud, Kaheidulehelised, Karvane maran, Katteseemnetaimed, Keskkond, Keskmine maran, Kevadmaran, Kollane, Kroonlehed, Ladina keel, Leht, Liik (bioloogia), Maasikas, Molekulaarbioloogia, Nancy, Normandia, Norra maran, Pähkel, Pärismaine elustik, Põõsas, Põõsasmaran, Perekond (bioloogia), Prantsusmaa, Punane, Putukad, Rüüsvili, Rohttaimed, Roosa, Roosõielised, Roosilaadsed, Sõrmjagune leht, Seeme, Soo, Soopihl, Sulgjas leht, Taimed, ..., Tedremaran, Tolmeldamine, Tulnuktaim, Umbrohi, Uus-Guinea, Valge, Vili, William Vallutaja, 11. sajand, 1854. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Uus!!: Maran ja Aed · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Maran ja Alamliik · Näe rohkem »
Alpinaarium
Kiviktaimla Londonis 2010. aastal Ülaltvaade Tartu Ülikooli botaanikaaia kiviktaimlale 2021. aasta sügisel Alpinaarium (ka alpiaed, kiviktaimla) on aed, aiaosa või peenar, kus kasvatatakse oma kasvukoha suhtes vähenõudlikke taimi (alpitaimed).
Uus!!: Maran ja Alpinaarium · Näe rohkem »
Au
Duell au riivamise pärast Alexander Hamilton'i ja Aaron Burr'i vahel. Au on isiku või kollektiivi väärikus ja maine.
Uus!!: Maran ja Au · Näe rohkem »
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Uus!!: Maran ja Bretagne · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Maran ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Hallikas maran
Hallikas maran (Potentilla canescens) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Maran ja Hallikas maran · Näe rohkem »
Hanijalg
Hanijalg (Potentilla anserina) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Maran ja Hanijalg · Näe rohkem »
Hõbemaran
Hõbemaran (Potentilla argentea) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Maran ja Hõbemaran · Näe rohkem »
Heraldika
pisi Heraldika on vapindusega tegelev teadusharu ehk vapiteadus, ajalooteaduse osa, mis uurib nii vappide ajaloolist kui ka kunstilist arengut.
Uus!!: Maran ja Heraldika · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Maran ja Hing · Näe rohkem »
Holarktis
Holarktis ehk holarktika ehk holarktiline riikkond oli varem suurim Maa maismaariikkond, mis hõlmas suure osa põhjapoolkerast.
Uus!!: Maran ja Holarktis · Näe rohkem »
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Uus!!: Maran ja Ilutaim · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Maran ja Inglismaa · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Maran ja Jõud · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Maran ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Karvane maran
Karvane maran (Potentilla heidenreichii) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Maran ja Karvane maran · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Maran ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Maran ja Keskkond · Näe rohkem »
Keskmine maran
Keskmine maran (Potentilla intermedia) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Maran ja Keskmine maran · Näe rohkem »
Kevadmaran
Kevadmaran (Potentilla neumanniana) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Maran ja Kevadmaran · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Maran ja Kollane · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Maran ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Maran ja Ladina keel · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Maran ja Leht · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Maran ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Maasikas
Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Maran ja Maasikas · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Uus!!: Maran ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »
Nancy
Nancy Nancy on linn Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas, Meurthe-et-Moselle'i departemangu keskus.
Uus!!: Maran ja Nancy · Näe rohkem »
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Uus!!: Maran ja Normandia · Näe rohkem »
Norra maran
Norra maran (Potentilla norvegica) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Maran ja Norra maran · Näe rohkem »
Pähkel
Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Uus!!: Maran ja Pähkel · Näe rohkem »
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Uus!!: Maran ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Maran ja Põõsas · Näe rohkem »
Põõsasmaran
Põõsasmaran Vääna maastikukaitsealal. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.
Uus!!: Maran ja Põõsasmaran · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Maran ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Maran ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Maran ja Punane · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Maran ja Putukad · Näe rohkem »
Rüüsvili
Punase sõstra viljad Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi.
Uus!!: Maran ja Rüüsvili · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Maran ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Uus!!: Maran ja Roosa · Näe rohkem »
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Maran ja Roosõielised · Näe rohkem »
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Maran ja Roosilaadsed · Näe rohkem »
Sõrmjagune leht
Sõrmjagune leht on leht, mille lehelaba on sõrmjalt jagunenud.
Uus!!: Maran ja Sõrmjagune leht · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Maran ja Seeme · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Maran ja Soo · Näe rohkem »
Soopihl
Soopihl (Potentilla palustris L. või Comarum palustre L.) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv 30–90 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, mis on Eestis laialt levinud.
Uus!!: Maran ja Soopihl · Näe rohkem »
Sulgjas leht
Sulgjas leht on liitleht, mille lehekesed kinnituvad pearootsule enamasti vastakuti paarikaupa.
Uus!!: Maran ja Sulgjas leht · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Maran ja Taimed · Näe rohkem »
Tedremaran
Tedremaran (Potentilla erecta L.) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Maran ja Tedremaran · Näe rohkem »
Tolmeldamine
Tolmeldamine Tolmeldamiseks nimetatakse õietolmu kandmist õie emakasuudmele.
Uus!!: Maran ja Tolmeldamine · Näe rohkem »
Tulnuktaim
Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik).
Uus!!: Maran ja Tulnuktaim · Näe rohkem »
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Uus!!: Maran ja Umbrohi · Näe rohkem »
Uus-Guinea
Uus-Guinea on Gröönimaa järel pindalalt teine saar maailmas, eraldatud Austraaliast Torrese väinaga.
Uus!!: Maran ja Uus-Guinea · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Maran ja Valge · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Maran ja Vili · Näe rohkem »
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Uus!!: Maran ja William Vallutaja · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Maran ja 11. sajand · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Maran ja 1854 · Näe rohkem »