18 suhted: Aasia, Carl von Linné, Eeterlikud õlid, Euroopa, Hambuline leheserv, Huulõielised, Iminõgeselaadsed, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Männas, Pähklike, Püsikud, Põhja-Aafrika, Plinius Vanem, Rohttaimed, Taimed, Tulnuktaim, Vastak leheseis.
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Aasia · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...
Uus!!: Ürt-penimünt ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Euroopa · Näe rohkem »
Hambuline leheserv
Paiselehe hambulise servaga leht Hambuline leheserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega leheserv.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Hambuline leheserv · Näe rohkem »
Huulõielised
Huulõielised (Lamiaceae Lindl., nom. cons. Labiatae Juss.) on õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 210 perekonda umbes 3500 liigiga.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Huulõielised · Näe rohkem »
Iminõgeselaadsed
Iminõgeselaadsed (Lamiales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Iminõgeselaadsed · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Männas
lõhnava madara varrel Männas on taimel ringina ühel kõrgusel ümber varre (sealhulgas ka ümber õisikutelje) asetsevate lehtede või harude kogum.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Männas · Näe rohkem »
Pähklike
Hariliku pärna vili on pähklike. Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Pähklike · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Püsikud · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Plinius Vanem
Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Plinius Vanem · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Taimed · Näe rohkem »
Tulnuktaim
Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik).
Uus!!: Ürt-penimünt ja Tulnuktaim · Näe rohkem »
Vastak leheseis
Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.
Uus!!: Ürt-penimünt ja Vastak leheseis · Näe rohkem »