Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Detsidualiseerumine, Emakalimaskest, Embrüo, Epiteel-mesenhüüm-üleminek, Epiteelkude, Fibroblast, Menstruatsioon, Metastaas, Rakk, Sidekude, Türosiinkinaas, Vähk (haigus).
Detsidualiseerumine
kontratseptiivis sisalduva progesterooni toimel detsidualiseerunud endomeetrium: koe hematoksüliin-eosiinvärving. Detsidualiseerumine on emakat vooderdava limaskesta (endomeetriumi) muutus hormoonide või embrüo poolt eritatavate faktorite toimel, mis valmistab emakat ette embrüo pesastumiseks ja edasiseks raseduseks.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Detsidualiseerumine · Näe rohkem »
Emakalimaskest
Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Emakalimaskest · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Embrüo · Näe rohkem »
Epiteel-mesenhüüm-üleminek
Epiteel-mesenhüüm-üleminek ehk epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek on kujult polariseeritud, väheliikuvate rakkude (epiteeli- või epiteelisarnaste rakkude) muundumine liikuvamateks rakkudeks (nn mesenhümaalse fenotüübiga rakkudeks, milleks on sageli fibroblastid).
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Epiteel-mesenhüüm-üleminek · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Fibroblast
Fibroblast on ekstratsellulaarset maatriksit ja kollageeni sünteesiv rakk.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Fibroblast · Näe rohkem »
Menstruatsioon
Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Menstruatsioon · Näe rohkem »
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Metastaas · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Rakk · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Sidekude · Näe rohkem »
Türosiinkinaas
Türosiinkinaas e türosiini kinaas on ensüüm (proteiinkinaas), mis katalüüsib valkudes aminohappejäägi türosiini külgahelasse kuuluva aromaatse hüdroksüülrühma fosforüülimist.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Türosiinkinaas · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Mesenhüüm-epiteel-üleminek ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
