Sisukord
37 suhted: Apokalüpsis, Araabia keel, Aramea keel, Eesti, Eesti rahvakalender, El (jumal), Elohim, Frantsisklased, Häädemeeste kirik, Heebrea keel, Iisrael, Ingel, Jahve, Jõhvi kirik, Judaism, Jumal, Juuru kirik, Keila kirik, Kihelkonna kirik, Kodavere kirik, Kreeka keel, Kristlus, Michael, Mihkel, Mihkli kirik, Mihklipäev, Narva Mihkli kirik, Piibel, Raffael, Rakvere Kolmainu kirik, Räpina kirik, Rõngu kirik, Tallinna Püha Miikaeli klooster, Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Tsistertslaste ordu, Ukraina keel, 29. september.
- Õigeusu pühakud
Apokalüpsis
Apokalüpsis on sümboleid kasutav kirjandusžanr, mis kujundlikult kirjeldab maailma lõppu ja inimkonna saatust.
Vaata Miikael ja Apokalüpsis
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Miikael ja Araabia keel
Aramea keel
Aramea keel on semi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Miikael ja Aramea keel
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Miikael ja Eesti
Eesti rahvakalender
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms.
Vaata Miikael ja Eesti rahvakalender
El (jumal)
El (ka il) on semiidi keeltes jumala kohta kasutatav sõna.
Vaata Miikael ja El (jumal)
Elohim
Elohim (אלהים) on üks Jumala nimedest heebrea Piiblis (Tanahis).
Vaata Miikael ja Elohim
Frantsisklased
Frantsisklased ehk frantsiskaanid (sõna "frantsiskaanlased" pole soovitatav) on roomakatoliku ja anglikaani kiriku vaimulike ordude liikmed, kes järgivad reegleid, mida tuntakse Püha Franciscuse reeglitena.
Vaata Miikael ja Frantsisklased
Häädemeeste kirik
Häädemeeste Mihkli kirik Häädemeeste Mihkli kirik on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Pärnu maakonnas Häädemeestel.
Vaata Miikael ja Häädemeeste kirik
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Vaata Miikael ja Heebrea keel
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
Vaata Miikael ja Iisrael
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Vaata Miikael ja Ingel
Jahve
Jahve (יהוה 'see, kes on', 'see, kes saab', 'olemise, saamise algpõhjus', 'igavesti olemasolev'; hájah 'olema'; tetragramm JHWH) on Iisraeli Jumala nimi Vanas Testamendis.
Vaata Miikael ja Jahve
Jõhvi kirik
Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik Ida-Virumaal Jõhvis.
Vaata Miikael ja Jõhvi kirik
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Vaata Miikael ja Judaism
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Miikael ja Jumal
Juuru kirik
Juuru kirik, vaade kagust Kirikuaed Kirikuaia läänevärav ja kiviaed Kirikuaia lõunavärav päikesekellaga (18. saj) Kirikuaia kabel Paekivist maltarist kirikuaias (1652) Paekivist ratasrist kirikuaias (1687) Juuru Mihkli kirik on Juuru kihelkonna kirik Rapla maakonnas Juurus.
Vaata Miikael ja Juuru kirik
Keila kirik
Vaade Keila kirikule läänest Keila Mihkli kirik on luterlik kirik Keilas.
Vaata Miikael ja Keila kirik
Kihelkonna kirik
Kihelkonna kirik Kihelkonna kiriku kellatorn Kiriku sisevaade Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi kolmandal veerandil.
Vaata Miikael ja Kihelkonna kirik
Kodavere kirik
Kodavere kirik Kodavere kirik Kodavere kirik ehk Kodavere Püha Mihkli kirik on luteri kirik tänases Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kodavere külas.
Vaata Miikael ja Kodavere kirik
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Miikael ja Kreeka keel
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Miikael ja Kristlus
Michael
Michael on mehenimi.
Vaata Miikael ja Michael
Mihkel
Mihkel on eesti mehenimi.
Vaata Miikael ja Mihkel
Mihkli kirik
Mihkli kirik Mihkli kirik on Eesti Evangeelsele Luterliku Kirikule kuuluv kirik Mihklis.
Vaata Miikael ja Mihkli kirik
Mihklipäev
Neli peainglit: Gabriel, Miikael, Uriel, ja Raafael Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.
Vaata Miikael ja Mihklipäev
Narva Mihkli kirik
Narva Mihkli kirik Narva Mihkli kirik ehk EELK Narva Püha Miikaeli kirik, endine Narva Aleksandri kirik on Narva Aleksandri koguduse jumalateenistusteks kasutatav hoone Narvas Kreenholmi 22.
Vaata Miikael ja Narva Mihkli kirik
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Miikael ja Piibel
Raffael
Raffaeli autoportree "Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505, Pariis, Louvre) Raffael (kodanikunimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi; 6. aprill 1483 Urbino – 6. aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt.
Vaata Miikael ja Raffael
Rakvere Kolmainu kirik
Rakvere Kolmainu kirik Rakvere Kolmainu kirik ehk Rakvere Mihkli kirik on kirik Rakveres Pika tänava ääres.
Vaata Miikael ja Rakvere Kolmainu kirik
Räpina kirik
Räpina Miikaeli kirik, 2011 Räpina Miikaeli kirik on luterlik kirik Räpinas.
Vaata Miikael ja Räpina kirik
Rõngu kirik
Rõngu kirik Rõngu kirik Rõngu Mihkli kirik on kirik Tartu maakonnas Elva vallas Rõngu alevikus.
Vaata Miikael ja Rõngu kirik
Tallinna Püha Miikaeli klooster
Gustaf Adolfi Gümnaasium Tallinna Püha Miikaeli klooster (ka: Mihkli klooster) oli tsistertslaste nunnaklooster Tallinnas aastatel 1249–1629.
Vaata Miikael ja Tallinna Püha Miikaeli klooster
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, 2011. aasta kevad Tallinna Rootsi-Mihkli kirik on kirik Tallinna vanalinnas Rüütli tänaval.
Vaata Miikael ja Tallinna Rootsi-Mihkli kirik
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Vaata Miikael ja Tsistertslaste ordu
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Miikael ja Ukraina keel
29. september
29.
Vaata Miikael ja 29. september
Vaata ka
Õigeusu pühakud
- Õigeusu pühakute loend
- Abigail
- Adeodatus I
- Anterus
- Augustinus
- Daniil Tšornõi
- Gabriel
- Gabriel (Urgebadze)
- Gorazd (Pavlík)
- Hadrianus III
- Iisak
- Jaroslav Tark
- Miikael
- Paschalis I
- Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi
- Platon (Kulbusch)
- Raafael
- Saara
- Taavet
- Theodosius
- Theodosius I
- Theodosius II
- Vaga Kosmas
- Ștefan cel Mare
Tuntud ka kui Peaingel Miikael, Püha Miikael.