Sisukord
31 suhted: Bakterid, Gleistumine, Huumus, Kamardumine, Kõdunemine, Kivim, Kliima, Lähtekivim (mullateadus), Leetumine, Lehtpuud, Loomastik, Mineraal, Muld, Mullahorisont, Murenemine, Mustmuld, Okaspuutaimed, Porsumine, Rabenemine, Reljeef, Rohtla, Rohttaimed, Samblikud, Sammas, Soo, Sooldumine, Taimestik, Tegur, Vassili Dokutšajev, Veerežiim, Vihmauss.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Mullatekketegur ja Bakterid
Gleistumine
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleimuld Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks.
Vaata Mullatekketegur ja Gleistumine
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Vaata Mullatekketegur ja Huumus
Kamardumine
Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, see tähendab: mille korral on tekkinud ja tekib mullakamar.
Vaata Mullatekketegur ja Kamardumine
Kõdunemine
Kõdunemine on protsess, mille jooksul tekib kõdu ehk pooleldi mullastunud orgaaniliste ainete (tavaliselt taimejäänuste) lagunemissaadus.
Vaata Mullatekketegur ja Kõdunemine
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Mullatekketegur ja Kivim
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Mullatekketegur ja Kliima
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Vaata Mullatekketegur ja Lähtekivim (mullateadus)
Leetumine
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Vaata Mullatekketegur ja Leetumine
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Vaata Mullatekketegur ja Lehtpuud
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Vaata Mullatekketegur ja Loomastik
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Mullatekketegur ja Mineraal
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Mullatekketegur ja Muld
Mullahorisont
Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Vaata Mullatekketegur ja Mullahorisont
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Vaata Mullatekketegur ja Murenemine
Mustmuld
Mustmullad Mustmullad on rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
Vaata Mullatekketegur ja Mustmuld
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Vaata Mullatekketegur ja Okaspuutaimed
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Vaata Mullatekketegur ja Porsumine
Rabenemine
Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.
Vaata Mullatekketegur ja Rabenemine
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Vaata Mullatekketegur ja Reljeef
Rohtla
Sise-Mongoolias Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed.
Vaata Mullatekketegur ja Rohtla
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Mullatekketegur ja Rohttaimed
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Mullatekketegur ja Samblikud
Sammas
Joonia samba kapiteel Sambaks nimetatakse püsttoendit.
Vaata Mullatekketegur ja Sammas
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Mullatekketegur ja Soo
Sooldumine
Sooldumine Colorado osariigis Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel.
Vaata Mullatekketegur ja Sooldumine
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Vaata Mullatekketegur ja Taimestik
Tegur
Täisarvu a teguriks ehk jagajaks nimetatakse matemaatikas iga täisarvu, mis jagab arvu a. Teguri mõistet on üldistatud polünoomide algebrasse.
Vaata Mullatekketegur ja Tegur
Vassili Dokutšajev
Vassili Dokutšajev, 1888 Vassili Vassiljevitš Dokutšajev (vene keeles Василий Васильевич Докучаев; 1. märts (17. veebruar vkj) 1846 — 8. november (26. oktoober vkj) 1903) oli vene geoloog ja mullateadlane, vene mullateaduse kooli ja mullageograafia rajaja.
Vaata Mullatekketegur ja Vassili Dokutšajev
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Vaata Mullatekketegur ja Veerežiim
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Vaata Mullatekketegur ja Vihmauss
Tuntud ka kui Mullatekketegurid.