Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Aleksander II, Ateljee, Carl Timoleon von Neff, Eduard Vilde, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Kunstimuuseum, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Fideikomiss, Gustav Ernst von Stackelberg, Gustav II Adolf, Hobune, Jakob Georg von Berg, Kastell, Kaulbars, Kellatorn, Kroon (institutsioon), Madonna, Marmor, Muuga Põhikool, Muuga tiik, Parun, Peterburi, Piira mõis, Pirita klooster, Rahkla (Vinni), Rahvusarhiiv, Rakvere, Riiginõunik (Venemaa), Rootsi, Rootsi riigipeade loend, Saeveski, Saksa keel, Simuna kihelkond, Talu, Uusrenessanss, Venemaa keiser, Vesiveski, Vinni vald, Zöge von Manteuffel, 1526, 1581, 1613, 1630, 1631, 1659, 1660, 1665, 1796, 1799, 1824, ..., 1835, 1848, 1850, 1853, 1856, 1860, 1866, 1872, 1873, 1887, 1906, 1919. aasta maareform, 1940, 1987, 1994. Laienda indeks (15 rohkem) »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: Muuga mõis ja Aleksander II · Näe rohkem »
Ateljee
Maalikunstnik töötoas. Adriaen van Ostade autoportree, 1663 Õmblusateljee Kadrinas Ateljee on kunstniku või fotograafi tööruum.
Uus!!: Muuga mõis ja Ateljee · Näe rohkem »
Carl Timoleon von Neff
Charles Timoleon von Neff (2/14. september 1804 Püssi (Hof Pühs), Lüganuse kihelkond – 24. detsember 1876 / 5. jaanuar 1877 Peterburi) oli baltisaksa kunstnik, Virumaa Muuga (Münkenhof) ja Piira (Piera) mõisnik.
Uus!!: Muuga mõis ja Carl Timoleon von Neff · Näe rohkem »
Eduard Vilde
Kadriorus, kus esimesel korrusel elas riigi kulul aastail 1927–1933 diplomaadina Eduard Vilde. Majas asub 1946. aastast Eduard Vilde muuseum Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Pudivere mõis, Avanduse vald (Simuna kihelkond) – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev eesti kirjanduse esindaja.
Uus!!: Muuga mõis ja Eduard Vilde · Näe rohkem »
Eesti Ajalooarhiiv
Liivi tänaval Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999.
Uus!!: Muuga mõis ja Eesti Ajalooarhiiv · Näe rohkem »
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.
Uus!!: Muuga mõis ja Eesti Kunstimuuseum · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Muuga mõis ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Muuga mõis ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Gustav Ernst von Stackelberg
Krahv Gustav Ernst von Stackelberg (1766–1850) Krahv Gustav Ernst von Stackelberg (5/17. juuni 1766 Tallinn – 18. aprill 1850 Pariis) oli Eestimaa päritolu Venemaa diplomaat.
Uus!!: Muuga mõis ja Gustav Ernst von Stackelberg · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Muuga mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Muuga mõis ja Hobune · Näe rohkem »
Jakob Georg von Berg
Jakob Georg von Berg (Venemaal tuntud kui Jakov Antonovitš Berg, vene keeles Яков Антонович Берг) (12. (ukj 23. juuli) 1760 Tallinn – 28. mai (ukj 9. juuni) 1844 Tallinn) oli Eestimaa rüütelkonna ja omavalitsustegelane.
Uus!!: Muuga mõis ja Jakob Georg von Berg · Näe rohkem »
Kastell
Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.
Uus!!: Muuga mõis ja Kastell · Näe rohkem »
Kaulbars
Kaulbars (vene keeles Каульбарс) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Muuga mõis ja Kaulbars · Näe rohkem »
Kellatorn
Tallinna Niguliste kiriku kellatorn Tōdai-ji templi kellatorn Nara linnas Jaapanis Pisa katedraali kellatorn (kampaniil) Pisa linnas Itaalias Kellatorn on torn, milles on üks või mitu kella või mis on (olnud) mõeldud kellade jaoks, kuigi seal parasjagu ühtegi ei ole.
Uus!!: Muuga mõis ja Kellatorn · Näe rohkem »
Kroon (institutsioon)
Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.
Uus!!: Muuga mõis ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »
Madonna
Kunstimälestiseks arvatud skulptuur "Madonna lapsega" Muuga mõisa peahoones Madonna (keskaja itaalia keeles ma donna 'mu daam', 'mu emand' on Jeesuse ema Maarja tiitel; inglise keeles Our Lady, prantsuse keeles Notre Dame) tähistab kunstis Maarjat ja Maarja kujutist kunstiteostel kristlikus ikonograafias, eelkõige maalidel ja skulptuuris.
Uus!!: Muuga mõis ja Madonna · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Muuga mõis ja Marmor · Näe rohkem »
Muuga Põhikool
Muuga Põhikool tegutseb Muuga mõisa härrastemajas (2007) Muuga Põhikool on Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Muuga külas endise Muuga mõisa härrastemajas tegutsev kool.
Uus!!: Muuga mõis ja Muuga Põhikool · Näe rohkem »
Muuga tiik
Muuga tiik asub Lääne-Virumaal Laekvere vallas Muuga külas.
Uus!!: Muuga mõis ja Muuga tiik · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Muuga mõis ja Parun · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Muuga mõis ja Peterburi · Näe rohkem »
Piira mõis
Piira mõisahoone Piira mõis (saksa keeles Piera) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Muuga mõis ja Piira mõis · Näe rohkem »
Pirita klooster
Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad tänapäeval Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.
Uus!!: Muuga mõis ja Pirita klooster · Näe rohkem »
Rahkla (Vinni)
Rahkla on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Uus!!: Muuga mõis ja Rahkla (Vinni) · Näe rohkem »
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Uus!!: Muuga mõis ja Rahvusarhiiv · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: Muuga mõis ja Rakvere · Näe rohkem »
Riiginõunik (Venemaa)
Riiginõunik (vene keeles статский советник, saksa k. Staatsrat) oli Venemaa V klassi tsiviilteenistuse auaste.
Uus!!: Muuga mõis ja Riiginõunik (Venemaa) · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Muuga mõis ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi riigipeade loend
Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.
Uus!!: Muuga mõis ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »
Saeveski
Vee jõul töötava roomlaste saeveski skeem (3. sajand) Wurzerhofi 1876. aastal rajatud saeveski töötab ka tänapäeval ja on muinsuskaitse all. Algselt töötas veski vee jõul, 20. sajandi keskel mindi elektrile üle. Saeveski (kõnekeeles ka saekaater) on saetööstuse ettevõte või ehitis, kus palkidest või pakkudest saetakse laudu ja valmistatakse muud puitmaterjalitoodangut.
Uus!!: Muuga mõis ja Saeveski · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Muuga mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Simuna kihelkond
Simuna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Simonis) (lühend Sim) oli ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangus, Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Uus!!: Muuga mõis ja Simuna kihelkond · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Muuga mõis ja Talu · Näe rohkem »
Uusrenessanss
Viini Riiklik Ooperimaja Vana kunstigalerii ning praegune Ungari Kaunite Kunstide Kateeder ja Budapesti Nukuteater aadressil Andrássy avenüü 69. Planeeritud arhitekt Adolf Láng'i poolt ja valmis aastatel 1875-77 Valgeks värvitud malmist fassaadiga ja veneetsiastiilis prantsuse renessansi detailidega nurgahoone New Yorgi SoHos aadressil Broadway 427 projekteeris arhitekt Thomas Jackson ning see valmis aastatel 1870-1871 Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19.
Uus!!: Muuga mõis ja Uusrenessanss · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Muuga mõis ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Uus!!: Muuga mõis ja Vesiveski · Näe rohkem »
Vinni vald
Vinni vald on vald Lääne-Virumaal.
Uus!!: Muuga mõis ja Vinni vald · Näe rohkem »
Zöge von Manteuffel
Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.
Uus!!: Muuga mõis ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »
1526
1526.
Uus!!: Muuga mõis ja 1526 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Muuga mõis ja 1581 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Muuga mõis ja 1613 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Muuga mõis ja 1630 · Näe rohkem »
1631
1631.
Uus!!: Muuga mõis ja 1631 · Näe rohkem »
1659
1659.
Uus!!: Muuga mõis ja 1659 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Muuga mõis ja 1660 · Näe rohkem »
1665
1665.
Uus!!: Muuga mõis ja 1665 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Muuga mõis ja 1796 · Näe rohkem »
1799
1799.
Uus!!: Muuga mõis ja 1799 · Näe rohkem »
1824
1824.
Uus!!: Muuga mõis ja 1824 · Näe rohkem »
1835
1835.
Uus!!: Muuga mõis ja 1835 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Muuga mõis ja 1848 · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Muuga mõis ja 1850 · Näe rohkem »
1853
1853.
Uus!!: Muuga mõis ja 1853 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Muuga mõis ja 1856 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Muuga mõis ja 1860 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Muuga mõis ja 1866 · Näe rohkem »
1872
1872.
Uus!!: Muuga mõis ja 1872 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: Muuga mõis ja 1873 · Näe rohkem »
1887
1887.
Uus!!: Muuga mõis ja 1887 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Muuga mõis ja 1906 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Muuga mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Muuga mõis ja 1940 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Muuga mõis ja 1987 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Muuga mõis ja 1994 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Muuga mõisa härrastemaja, Muuga mõisa peahoone.
