Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Aadlisuguvõsa, Alexander von Kaulbars, Arvid Johan von Kaulbars, Eesti Ajalooarhiiv, Iigaste mõis, Jakob De la Gardie, Jakob von Kaulbars, Järvakandi mõis, Kaulbarsi palee, Kohtu tänav (Tallinn), Korjodi mõis, Kristiina, Lõhavere mõis, Liivimaa, Liivimaa tragunirügement, Mõdriku mõis, Palu mõis, Paunküla mõis, Pommeri, Prandi mõis, Rägavere mõis, Riigimõis, Rootsi, Sargvere mõis, Tallinn, Toompea, Vabahärra, Vara mõis, Vene keel, Venemaa, Vestfaal, 1652, 1653, 1751, 21. november.
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Kaulbars ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Alexander von Kaulbars
Vabahärra Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (Venemaal tuntud kui Aleksandr Vassiljevitš, vene keeles Александр Васильевич Каульбарс) (2. mai (ukj 14. mai) 1844 Mõdriku mõis – 25. jaanuar 1925 (mõnedel andmetel 1929) Pariis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).
Uus!!: Kaulbars ja Alexander von Kaulbars · Näe rohkem »
Arvid Johan von Kaulbars
Arvid Jakob von Kaulbars (1657–1722) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.
Uus!!: Kaulbars ja Arvid Johan von Kaulbars · Näe rohkem »
Eesti Ajalooarhiiv
Liivi tänaval Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999.
Uus!!: Kaulbars ja Eesti Ajalooarhiiv · Näe rohkem »
Iigaste mõis
Iigaste mõis (saksa keeles Igast) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Kaulbars ja Iigaste mõis · Näe rohkem »
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Uus!!: Kaulbars ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »
Jakob von Kaulbars
Jakob von Kaulbars (17. juuni 1659 – 16. juuli 1705) oli Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), kes osales Põhjasõjas, juhatades Saaremaa maatragunieskadroni.
Uus!!: Kaulbars ja Jakob von Kaulbars · Näe rohkem »
Järvakandi mõis
Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Kaulbars ja Järvakandi mõis · Näe rohkem »
Kaulbarsi palee
Kaulbarsi palee on hoone Tallinnas Toompeal aadressil Kohtu tänav 8.
Uus!!: Kaulbars ja Kaulbarsi palee · Näe rohkem »
Kohtu tänav (Tallinn)
Kohtu tänav on Tallinna vanalinnas, Toompeal Vanalinna Toompea asumis asuv tänav.
Uus!!: Kaulbars ja Kohtu tänav (Tallinn) · Näe rohkem »
Korjodi mõis
Korjodi mõis (saksa keeles Korjoth, Klein-Arknal) oli eramõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kaulbars ja Korjodi mõis · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Kaulbars ja Kristiina · Näe rohkem »
Lõhavere mõis
Lõhavere mõis (saksa keeles Lehowa) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Kaulbars ja Lõhavere mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Kaulbars ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa tragunirügement
Liivimaa tragunirügement (rootsi k. Livländskt dragonregemente) oli 1700–1709 tegutsenud Rootsi ratsaväeüksus, mis osales Põhjasõjas ning kuulus algul Wolmar Anton von Schlippenbachi ja pärast Adam Ludwig Lewenhaupti armeesse.
Uus!!: Kaulbars ja Liivimaa tragunirügement · Näe rohkem »
Mõdriku mõis
Kunagise Mõdriku mõisa peahoone (2012) Mõdriku mõis (harvemini Mödriku mõis; saksa keeles Mödders) oli Virumaal Viru-Jaagupi kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Kaulbars ja Mõdriku mõis · Näe rohkem »
Palu mõis
Palu mõis (saksa keeles Pallo) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Kaulbars ja Palu mõis · Näe rohkem »
Paunküla mõis
Paunküla mõis (saksa keeles Paunküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Uus!!: Kaulbars ja Paunküla mõis · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Kaulbars ja Pommeri · Näe rohkem »
Prandi mõis
Prandi mõisakeskuse plaan.Autor: F. Leufner (1829) Prandi mõis (saksa keeles Brandtenhof, Brandten; varem Kardina, Kardenay) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Kaulbars ja Prandi mõis · Näe rohkem »
Rägavere mõis
Rägavere mõisa peahoone (vaadatud 01.11.2022) Rägavere mõisa valitsejamaja Rägavere mõisa tuuleveski varemed Rägavere mõisa ait Rägavere mõisa park.
Uus!!: Kaulbars ja Rägavere mõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Kaulbars ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Kaulbars ja Rootsi · Näe rohkem »
Sargvere mõis
Kunagise Sargvere mõisa peahoone 2014. aasta mais Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Kaulbars ja Sargvere mõis · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Kaulbars ja Tallinn · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Kaulbars ja Toompea · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Kaulbars ja Vabahärra · Näe rohkem »
Vara mõis
Vara mõis (saksa keeles Warrol) oli rüütlimõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Kaulbars ja Vara mõis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kaulbars ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Kaulbars ja Venemaa · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Kaulbars ja Vestfaal · Näe rohkem »
1652
1652.
Uus!!: Kaulbars ja 1652 · Näe rohkem »
1653
1653.
Uus!!: Kaulbars ja 1653 · Näe rohkem »
1751
1751.
Uus!!: Kaulbars ja 1751 · Näe rohkem »
21. november
21.
Uus!!: Kaulbars ja 21. november · Näe rohkem »
