Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Adramaa, Alexander von Essen, Ampiirstiil, Brüggen, Cēsis, Eriņi mõis, Fürstenberg (Vestfaali aadlisuguvõsa), Friedrich von Grote, Gersdorff, Grote, Gustav II Adolf, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Kindralmajor, Kolonelleitnant, Läänepärn, Läti, Läti keel, Lõuna-Ruhja kihelkond, Leonhard von Stryk, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond), Major, Naukšēni, Naukšēni vald, Ooberst, Rüütlimõis, Riiginõunik, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Ruhja jõgi, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Staarost, Tartu komandant, Tēdiņi mõis, Uexküll-Güldenband, Valmiera piirkond, Viljandi ordulinnus, Volmari kreis, 1500, 1590, 1630, 1742, 1775, 1780, ..., 1796, 1836, 1843, 1878, 1880, 1920, 1997. Laienda indeks (7 rohkem) »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Nausküla mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Alexander von Essen
Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus Alexander von Esseni vappepitaaf Niguliste kirikus Alexander von Essen (3. jaanuar 1595 (vkj 24. detsember 1594) Riia – 11. oktoober (vkj 1. oktoober) 1664 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja diplomaat, Eestimaa aadlik.
Uus!!: Nausküla mõis ja Alexander von Essen · Näe rohkem »
Ampiirstiil
Arc de Triomphe Pariisis. Ampiirstiili üks tuntumaid näiteid Ampiirstiil (ka ampiir; prantsuse keeles empire ˈimpeerium, keisririikˈ) on prantsuse ehituskunsti, dekoratsiooni, sisekujunduse ja moestiil, mis oli valdav umbes 1800–1830.
Uus!!: Nausküla mõis ja Ampiirstiil · Näe rohkem »
Brüggen
Brüggen oli Vestfaali päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nausküla mõis ja Brüggen · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Nausküla mõis ja Cēsis · Näe rohkem »
Eriņi mõis
Eriņi mõis (saksa keeles Heringshof, läti keeles Eriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Nausküla mõis ja Eriņi mõis · Näe rohkem »
Fürstenberg (Vestfaali aadlisuguvõsa)
Fürstenberg on Vestfaalist Soesti lähedalt pärinev saksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nausküla mõis ja Fürstenberg (Vestfaali aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Friedrich von Grote
Friedrich von Grote (2. detsember (vkj) 1768 Riia − 30. september (vkj) 1836 Eriņi) oli Liivimaa rüütelkonnategelane.
Uus!!: Nausküla mõis ja Friedrich von Grote · Näe rohkem »
Gersdorff
Gersdorff on Saksamaalt, tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas asuvast Ülem-Lausitzist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nausküla mõis ja Gersdorff · Näe rohkem »
Grote
Grote on Alam-Saksimaalt Verdenist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nausküla mõis ja Grote · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Nausküla mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Nausküla mõis ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Nausküla mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Nausküla mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Nausküla mõis ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Nausküla mõis ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Läänepärn
Läänepärn Taanis Läänepärn (ka hollandi pärn) (Tilia ×europaea) on hariliku pärna ja suurelehise pärna hübriid.
Uus!!: Nausküla mõis ja Läänepärn · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Nausküla mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Nausküla mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Lõuna-Ruhja kihelkond
Lõuna-Ruhja kihelkond ehk Dienvidrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Süd-Rujen, läti keeles Dienvidrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Nausküla mõis ja Lõuna-Ruhja kihelkond · Näe rohkem »
Leonhard von Stryk
Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Nausküla mõis ja Leonhard von Stryk · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Nausküla mõis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Nausküla mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Nausküla mõis ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Nausküla mõis ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond)
Mõned mõisa kõrvalhooned on avariilises seisukorras Lode mõis (saksa keeles Metzküll, läti keeles Lodes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Nausküla mõis ja Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond) · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Nausküla mõis ja Major · Näe rohkem »
Naukšēni
Naukšēni (eesti keeles ka Nausküla) on küla (lielciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Naukšēni valla halduskeskus. Külas on keskkool, postkontor, kultuurimaja, raamatukogu ja inimesemuuseum. Seal asuvad Naukšēni ja Naukšēnu vidusskola bussipeatus. Naukšēni on tekkinud endise Naukšēni mõisa (Naukschen) keskuse juurde. Kuni Teise maailmasõjani asus küla põhjaservas Nausküla raudteejaam. Aastail 2009-2021 kuulus küla Naukšēni piirkonda, olles selle halduskeskus. Naukšēni mõisa hoonetekompleks (kus on kaitse all häärber, park, ait ja kellatorn-juustukoda) ning Naukšēni linnamägi on muinsusmälestistena riikliku kaitse all. Külas on mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud valla elanikele. Looduskaitse all on Naukšēni mänd ümbermõõduga 3,33 meetrit, Naukšēni vabaõhulava tamm ümbermõõduga 4,1 meetrit, Dauuria lehised ümbermõõtudega 4,33 meetrit ja 4,16 meetrit, Euroopa lehised ümbermõõtudega 3,22 meetrit ja 3,66 meetrit, männid ümbermõõtudega 2,56 meetrit, 2,59 meetrit, 2,61 meetrit, 2,65 meetrit, 2,66 meetrit, 2,67 meetrit, 2,7 meetrit, 2,81 meetrit, 2,9 meetrit, 3,2 meetrit, 3,08 meetrit, 3,15 meetrit, 3,22 meetrit ja 3 meetrit, künnapuu kõrgusega 32 ja ümbermõõduga 4,15 meetrit, pärn kõrgusega 29 ja ümbermõõduga 5,28 meetrit, kaks mändi ümbermõõtudega 2,5 meetrit, kaks mändi ümbermõõduga 2,6 meetrit ja haab ümbermõõduga 3,65 meetrit. 2016. aastal oli külas 869 elanikku, 2020. aastal 656. Pilt:Naukšēnu muižas pils 2000-11-11.jpg.
Uus!!: Nausküla mõis ja Naukšēni · Näe rohkem »
Naukšēni vald
Piksāri kirik Naukšēni vald (ka Nausküla vald, läti keeles Naukšēnu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Nausküla mõis ja Naukšēni vald · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Nausküla mõis ja Ooberst · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Nausküla mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riiginõunik
*Riiginõunik on Rootsi Riiginõukogu liige.
Uus!!: Nausküla mõis ja Riiginõunik · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Uus!!: Nausküla mõis ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »
Ruhja jõgi
Ruhja jõgi (Lätis nimega Rūja) on jõgi Eestis ja Lätis.
Uus!!: Nausküla mõis ja Ruhja jõgi · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Nausküla mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Nausküla mõis ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Nausküla mõis ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Uus!!: Nausküla mõis ja Staarost · Näe rohkem »
Tartu komandant
Tartu komandant (rootsi keeles kommendant i Dorpat) oli Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi võimuperioodil Tartu kindluse ja garnisoni ülem.
Uus!!: Nausküla mõis ja Tartu komandant · Näe rohkem »
Tēdiņi mõis
Tēdiņi mõis (saksa keeles Rujenbach, läti keeles Tēdiņu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Naukšēni kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Nausküla mõis ja Tēdiņi mõis · Näe rohkem »
Uexküll-Güldenband
Uexküll-Güldenband (ka Üxküll-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband, Uexkull-Gyllenband, Uxkull-Gyllenband, Uexküll-Gyldenband) on baltisaksa vabahärrasuguvõsa.
Uus!!: Nausküla mõis ja Uexküll-Güldenband · Näe rohkem »
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Uus!!: Nausküla mõis ja Valmiera piirkond · Näe rohkem »
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Uus!!: Nausküla mõis ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Nausküla mõis ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1500
1500.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1500 · Näe rohkem »
1590
1590.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1590 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1630 · Näe rohkem »
1742
1742.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1742 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1775 · Näe rohkem »
1780
1780.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1780 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1796 · Näe rohkem »
1836
1836.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1836 · Näe rohkem »
1843
1843.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1843 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1878 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1880 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1920 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Nausküla mõis ja 1997 · Näe rohkem »
