Ava Google MapsisSisukord
78 suhted: Andres Tvauri, Arheoloog, Armin Tuulse, Arvi Haak, Dansker, Eduard Philipp Körber, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Raamat, Ehitismälestis, Evald Tõnisson, Georadar, Henriku Liivimaa kroonika, Hiliskeskaeg, Jam-Zapolski vaherahu, Johann Christoph Brotze, Kapiitlisaal, Karja kirik, Kaur Alttoa, Kontsert, Konvendihoone, Latgalid, Lembit Jaanits, Liivi sõda, Liivimaa, Liivlased, Linnus, Madisepäeva lahing, Mõõgavendade ordu, Palgasõdur, Poola, Riia loss, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Sakala, Saksa keel, Silvia Laul, Sulev Vahtre, Tartu Jaani kirik, Theodor Schiemann, Udo Tiirmaa, Vana-Pärnu, Varese sild, Vello Lõugas, Viikingiaeg, Viljandi, Viljandi Kirjanduslik Selts, Viljandi lossipark, Viljandi muinaslinnus, Viljandi Muuseum, Viljandi ordulinnus, ... Laienda indeks (28 rohkem) »
- Eesti linnused
- Liivi ordu linnused
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Andres Tvauri
Arheoloog
Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Arheoloog
Armin Tuulse
Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Armin Tuulse
Arvi Haak
Arvi Haak (sündinud 26. jaanuaril 1978) on eesti arheoloog.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Arvi Haak
Dansker
Tallinna linnamüüri Kiek in de Köki kaitsetorni dansker, mida kasutati käimlana Dansker on keskaja arhitektuuris kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv väike nelinurkne ehitis.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Dansker
Eduard Philipp Körber
Eduard Philipp Körber Eduard Philipp Körber (17. juuni 1770 Tori – 12. veebruar 1850 Tartu) oli Liivimaa vaimulik.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Eduard Philipp Körber
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Eesti Raamat
Ehitismälestis
Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis (ka ehitusmälestis) kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud; üks kultuurimälestiste liike.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Ehitismälestis
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Evald Tõnisson
Georadar
Georadar on geofüüsikas kasutatav aparatuur, kus raadiolainete impulsside abil kuvatakse pilt pinnase siseehitusest.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Georadar
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Henriku Liivimaa kroonika
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Hiliskeskaeg
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Johann Christoph Brotze
Kapiitlisaal
Kapiitlisaal Canterbury katedraalis Inglismaal Kapiitlisaal ehk kapiitel esinduslik saal kloostris või konvendihoones; tavaliselt on see kahelööviline käärkambri kõrval, kus loeti igal hommikul üks peatükk (kapiitel) piiblist ja toimusid vaimulike nõupidamised.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Kapiitlisaal
Karja kirik
Karja kirik Kiriku läänefassaad peaportaaliga Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Saaremaa vallas Linnaka külas.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Karja kirik
Kaur Alttoa
Kaur Alttoa (sündinud 14. septembril 1947 Tartus) on eesti kunstiajaloolane ja kultuuriloolane.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Kaur Alttoa
Kontsert
Kontsert (ilmselt tuletis ladinakeelsetest sõnadest concertare (vaidlema) ja consortium (ühiskond, osalemine), kuid võib olla tuletatud ka hoopis itaaliakeelsest sõnast concertare (korraldama, kokku leppima, kokku saama) või ka ingliskeelsest sõnast consort (koosmäng, ansambel)) on muusikaelu sündmus, mille eesmärk on üheskoos muusika esitus.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Kontsert
Konvendihoone
Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Konvendihoone
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Latgalid
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Lembit Jaanits
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Liivimaa
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Liivlased
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Linnus
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Madisepäeva lahing
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Mõõgavendade ordu
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Palgasõdur
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Viljandi ordulinnus ja Poola
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Riia loss
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Riia peapiiskopkond
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Viljandi ordulinnus ja Rootsi
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Sakala
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Saksa keel
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Silvia Laul
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Sulev Vahtre
Tartu Jaani kirik
Tartu Jaani kirik ja selle naabruses asuv kortermaja (enne renoveerimist). Tartu Jaani kirik on keskaegne tellisgootika stiilis kirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Tartu Jaani kirik
Theodor Schiemann
Theodor Schiemann Theodor Heinrich Christian Karl Schiemann (5. juuli (vkj)/ 17. juuli 1847 Grobiņa, Kuramaa – 26. jaanuar 1921 Berliin) oli baltisakslasest ajaloolane, arhivaar ja harrastusarheoloog.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Theodor Schiemann
Udo Tiirmaa
Udo Tiirmaa (sündinud 29. septembril 1928 Tartus) on eesti arhitekt.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Udo Tiirmaa
Vana-Pärnu
Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Vana-Pärnu
Varese sild
Viljandi Varese sild Varese sild on jalakäijate puitsild Viljandi lossimägedes, mille projekteeris arhitekt Johannes Fuks 1925.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Varese sild
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Vello Lõugas
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Vaata Viljandi ordulinnus ja Viikingiaeg
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Viljandi
Viljandi Kirjanduslik Selts
Viljandi Kirjanduslik Selts (ametlik nimi oli saksakeelne Felliner Litterarische Gesellschaft) oli Viljandis tegutsenud baltisaksa teadusselts.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Viljandi Kirjanduslik Selts
Viljandi lossipark
Viljandi lossipark on Viljandis asuv lossipark, mis ümbritseb Viljandi lossimägesid ja nende ümbrust.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Viljandi lossipark
Viljandi muinaslinnus
Viljandi muinaslinnus on Henriku Liivimaa kroonikas kolm korda põhjalikult mainitud muinaseestlaste linnusekoht, mis asub tänapäeval Viljandi ordulinnuse kohal Viljandis Viljandi maakonnas.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Viljandi muinaslinnus
Viljandi Muuseum
Muuseumihoone Ekspositsioon muuseumi II korrusel Viljandi Muuseum on Viljandi maakonna muuseum.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Viljandi Muuseum
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Viljandi ordulinnus
Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine (1223)
Viljandi piiramine toimus 1223.
Vaata Viljandi ordulinnus ja Viljandi piiramine (1223)
1211
1211.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1211
1223
1223.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1223
1224
1224.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1224
13. sajand
13.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 13. sajand
14. sajand
14.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 14. sajand
1481
1481.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1481
15. sajand
15.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 15. sajand
1560
1560.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1560
1582
1582.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1582
1599
1599.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1599
1600
1600.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1600
1611
1611.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1611
17. sajand
17.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 17. sajand
1878
1878.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1878
1879
1879.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1879
1881
1881.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1881
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 19. sajand
1939
1939.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1939
1971
1971.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1971
1972
1972.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1972
1982
1982.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1982
1998
1998.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1998
1999
1999.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 1999
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 2000
2004
2004.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 2004
2006
2006.
Vaata Viljandi ordulinnus ja 2006
Vaata ka
Eesti linnused
- Alatskivi loss
- Eesti linnuste loend
- Glehni loss
- Haapsalu piiskopilinnus
- Kavilda vasallilinnus
- Koluvere piiskopilinnus
- Kuressaare piiskopilinnus
- Laiuse ordulinnus
- Narva Hermanni linnus
- Otepää linnus
- Pärnu ordulinnus
- Põltsamaa ordulinnus
- Porkuni
- Purtse vasallilinnus
- Sangaste loss
- Tarvastu ordulinnus
- Toompea loss
- Valjala maalinn
- Vao (Väike-Maarja)
- Varbola Jaanilinn
- Vastseliina piiskopilinnus
- Viljandi ordulinnus
Liivi ordu linnused
- Aizkraukle ordulinnus
- Aizpute ordulinnus
- Alsunga loss
- Aluliina ordulinnus
- Asti ordulinnus
- Atsele ordulinnus
- Bauska ordulinnus
- Burtnieki
- Dünamünde ordulinnus
- Dobele ordulinnus
- Dundaga piiskopilinnus
- Haapsalu piiskopilinnus
- Jaunpilsi loss
- Koknese piiskopilinnus
- Kuldīga ordulinnus
- Laiuse ordulinnus
- Limbaži
- Lutsi ordulinnus
- Narva Hermanni linnus
- Paide
- Rakvere
- Riia loss
- Ruhja ordulinnus
- Rēzekne ordulinnus
- Sigulda ordulinnus
- Sēlpilsi foogtilinnus
- Toompea loss
- Tērvete
- Võnnu ordulinnus
- Vana-Väina ordulinnus
- Vastseliina piiskopilinnus
- Ventspilsi ordulinnus
- Viljandi ordulinnus
- Volmari ordulinnus
Tuntud ka kui Esimene Kirsimägi, Kaevumägi, Lossimäed, Musumägi (Viljandi), Teine Kirsimägi, Viljandi linnus, Viljandi lossimäed, Viljandi lossivaremed, Viljandi ordulinnuse kapiteelid.