Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Lutsi ordulinnus

Index Lutsi ordulinnus

Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.

102 suhted: Aluliina ordulinnus, Antonio Possevino, Arheoloogilised väljakaevamised, Šig-Alei, Bauska, Bernhard von der Borch, Daugava, Gregorius XIII, Hrodna, Ivan III, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Jesuiidid, Krustpils, Kuberner, Latgale, Leedu suurvürstiriik, Legaat, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Linnus, Linnusekomtuur, Ludza, Ludza piirkond, Moskva suurvürst, Moskva tsaar, Ordumeister, Organist, Paavst, Põhja-Euroopa, Pihkva, Polotski kubermang, Poola jagamised, Poola kuningas, Preisimaa, Rüütel, Rēzekne foogtkond, Rēzekne ordulinnus, Rjurik, Rooma-Katoliku Kirik, Rzeczpospolita, Sēlpils, Sebež, Staarost, Stefan Batory, Suurtükk, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, Varjaagid, ..., Võnnu vojevoodkond, Vecdaugava, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vidzeme, Vitebski kubermang, Vojevood, Zygmunt II August, 1. mai, 1174, 1285, 1399, 1433, 1435, 1463, 1478, 1481, 1501, 1503, 1525, 1552, 1558, 1559, 1560, 1561, 1577, 1581, 1582, 1583, 1599, 1611, 1625, 1629, 1654, 1667, 1686, 1700, 1721, 1728, 1755, 1765, 1772, 1797, 1826, 1830, 1831, 1875, 1890, 19. märts, 1976, 24. jaanuar, 6. jaanuar. Laienda indeks (52 rohkem) »

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg – "Maarjalinnus") on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Antonio Possevino

Stefan Batory Pihkva all" Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »

Arheoloogilised väljakaevamised

Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mullakihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Arheoloogilised väljakaevamised · Näe rohkem »

Šig-Alei

Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Šig-Alei · Näe rohkem »

Bauska

Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Bauska · Näe rohkem »

Bernhard von der Borch

Bernhard von der Borch (ka Bernd, Bernt, Berndt, Berent, Bernth ja Bernhardus; suri 1488. aasta alguses) oli Liivi ordu maameister 1471–1483.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Bernhard von der Borch · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Daugava · Näe rohkem »

Gregorius XIII

Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst 1572–1585.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Gregorius XIII · Näe rohkem »

Hrodna

Hrodna ehk Grodna (valgevene keeles Гродна, Горадня (Horadnia) või Гародня (Harodnia), leedu Gardinas) on Hrodna oblasti ja Hrodna rajooni halduskeskus Valgevene lääneosas Nemunase jõel Poola ja Leedu piiri lähedal (vastavalt umbes 20 ja 30 km kaugusel).

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Hrodna · Näe rohkem »

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ivan III · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Jesuiidid · Näe rohkem »

Krustpils

Krustpilsi vapp. Krustpilsi kultuurimaja Krustpils on Läti linna Jēkabpilsi osa.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Krustpils · Näe rohkem »

Kuberner

Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Kuberner · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Latgale · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses Legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Legaat · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Linnus · Näe rohkem »

Linnusekomtuur

Linnusekomtuur (saksa keeles Hauskomtur) oli Saksa ja Liivi ordus linnusepealiku nimetus.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Linnusekomtuur · Näe rohkem »

Ludza

Ludza vaade Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ludza · Näe rohkem »

Ludza piirkond

Ludza piirkond (läti Ludzas novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Latgales.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ludza piirkond · Näe rohkem »

Moskva suurvürst

Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Moskva suurvürst · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Ordumeister

Ordumeister on ordu kõrge ametnik.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ordumeister · Näe rohkem »

Organist

Organist Organist ehk orelimängija on instrumentalist, kes kasutab heliloomingu esitamiseks orelit.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Organist · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Paavst · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Pihkva · Näe rohkem »

Polotski kubermang

Polotski kubermang (vene keeles Полоцкая губерния) oli Venemaa keisririigi haldusüksus 1776−1777.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Polotski kubermang · Näe rohkem »

Poola jagamised

Poola jagamised olid 18. ja 20. sajandil Euroopa suurriikide ja võitjariikide poolt teostatud Rzeczpospolita ja Poola territooriumi vägivaldsed ümberjagamised.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Poola jagamised · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Preisimaa · Näe rohkem »

Rüütel

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rüütel · Näe rohkem »

Rēzekne foogtkond

Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »

Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis, Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads), Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal ja see kuulus Liivimaa ordu Räisaku foogtile.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »

Rjurik

Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rjurik · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Sēlpils

Sēlpils (ka Jaunsēlpils) on asula Lätis Salatsi piirkonnas Sēlpilsi vallas.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Sēlpils · Näe rohkem »

Sebež

Sebež on linn Venemaal Pihkva oblastis, Sebeži rajooni keskus.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Sebež · Näe rohkem »

Staarost

Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond Läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Suurtükk · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Väina ordulinnus

Latgale piirkond Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugava, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis, Latgales, Daugavpilsi piirkonnas, Naujene vallas (Naujenes pagasts), Vecpilsi ("vanalinnuse") külas, Väina (Daugava) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal umbes kümmekonna kilomeetri kaugusel praegusest Daugavpilsist idakirdes, Naujenes pilskalna linnamäel, Juzefova katoliku kirikust 1,5 km lõunas.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »

Varjaagid

Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Varjaagid · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Vecdaugava

Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vecdaugava · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi: Vidumō) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vidzeme · Näe rohkem »

Vitebski kubermang

Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »

Vojevood

Vojevood oli 14.–18.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vojevood · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1. mai

1.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1. mai · Näe rohkem »

1174

1174.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1174 · Näe rohkem »

1285

1285.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1285 · Näe rohkem »

1399

1399.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1399 · Näe rohkem »

1433

1433.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1433 · Näe rohkem »

1435

1435.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1435 · Näe rohkem »

1463

1463.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1463 · Näe rohkem »

1478

1478.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1478 · Näe rohkem »

1481

1481.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1481 · Näe rohkem »

1501

1501.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1501 · Näe rohkem »

1503

1503.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1503 · Näe rohkem »

1525

1525.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1525 · Näe rohkem »

1552

1552.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1552 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1561 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1581 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1583 · Näe rohkem »

1599

1599.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1599 · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1611 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1625 · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1629 · Näe rohkem »

1654

1654.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1654 · Näe rohkem »

1667

1667.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1667 · Näe rohkem »

1686

1686.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1686 · Näe rohkem »

1700

1700.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1700 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1721 · Näe rohkem »

1728

1728.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1728 · Näe rohkem »

1755

1755.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1755 · Näe rohkem »

1765

1765.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1765 · Näe rohkem »

1772

1772.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1772 · Näe rohkem »

1797

1797.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1797 · Näe rohkem »

1826

1826.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1826 · Näe rohkem »

1830

1830.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1830 · Näe rohkem »

1831

1831.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1831 · Näe rohkem »

1875

1875.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1875 · Näe rohkem »

1890

1890.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1890 · Näe rohkem »

19. märts

19.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 19. märts · Näe rohkem »

1976

1976.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1976 · Näe rohkem »

24. jaanuar

24.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 24. jaanuar · Näe rohkem »

6. jaanuar

6.

Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 6. jaanuar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Lutsi linnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »