Ava Google MapsisSisukord
105 suhted: Apteek, İstanbul, Barokk, Benediktlased, Dominiiklased, Elevandiluu, Esimene maailmasõda, Euroopa, Fajanss, Gümnaasium, Hagia Sophia, Harkiv, Jesuiidid, Juudid, Kalka lahing, Kapell, Karjamõis, Kasakad, Katk, Kazimierz IV, Keskkool, Kino, Klassitsism, Laat, Ladina keel, Leedu keel, Lehtla, Linn, Majoraatmõis, Mesila, Mihhal Vituška, Minski kubermang, Minski oblast, Moskva, Napoleon I, Nõukogude Liit, Niasviži loss, Niasviži rajoon, Partisan, Peterburi, Piotr Jaroszewicz, Poola, Poola keel, Puiestee, Raamatukogu, Radziwill, Reformatsioon, Rzeczpospolita, Słuck, Teater, ... Laienda indeks (55 rohkem) »
Apteek
Apteegi sisustus u 1900. aastal USAs Raeapteek Tallinnas on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke maailmas Apteek on koht, kus müüakse ravimeid.
Vaata Niasviž ja Apteek
İstanbul
İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meriİstanbul on Türgi suurim linn.
Vaata Niasviž ja İstanbul
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Vaata Niasviž ja Barokk
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Vaata Niasviž ja Benediktlased
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Vaata Niasviž ja Dominiiklased
Elevandiluu
Näide elevandiluu kasutamisest kunstis. Diptühhon stseenidega neitsi Maarja elust. XIV sajand. Louvre'i muuseum Pariisis Elevandiluu ehk vandel on elevandi võhkadest saadav väärismaterjal, mida kasutatakse vääris- või kultusesemete, ehete või nipsasjakeste tootmiseks.
Vaata Niasviž ja Elevandiluu
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Niasviž ja Esimene maailmasõda
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Niasviž ja Euroopa
Fajanss
Tulpvaas Delftist Fajanss (prantsuskeelsest sõnast faïence Itaalia linna Faenza järgi) on peen, heleda (kollaka või roosaka tooniga) urbse killuga savisegu ja keraamika liik: põletatud fajansist keraamikatooted (serviisid, vaasid, pisiplastika) on kaetud katva või läbipaistva glasuuriga ning meenutavad portselani.
Vaata Niasviž ja Fajanss
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Vaata Niasviž ja Gümnaasium
Hagia Sophia
Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.
Vaata Niasviž ja Hagia Sophia
Harkiv
Pommitusel kahjustatud hoone lammutustööd Harkivis 2023. aasta 25. jaanuaril Harkiv (ukr. Харків; varem oli eesti keeles kasutusel venepärane nimi Harkov) on linn Ukrainas, Harkivi oblasti keskus.
Vaata Niasviž ja Harkiv
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Vaata Niasviž ja Jesuiidid
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Niasviž ja Juudid
Kalka lahing
Kalka lahing oli võitlus, kus ühel pool sõdisid Mongolite riigi väed Džebe ja Subutai juhtimisel ja teisel pool Vene vürstiriikide koalitsiooni ja nende liitlaste polovetside väed. Koalitsioonivägesid juhtisid Galiitsia-Volõõnia vürst Mstislav Mstislavitš (Julge) ja Kiievi suurvürst Mstislav III.
Vaata Niasviž ja Kalka lahing
Kapell
Kapelli (keskladina keeles cappella, capella; samast sõnast pärineb sõna "kabel") all mõisteti algselt jumalateenistustel musitseerivat professionaalset lauljate rühma.
Vaata Niasviž ja Kapell
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Niasviž ja Karjamõis
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Vaata Niasviž ja Kasakad
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Niasviž ja Katk
Kazimierz IV
Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.
Vaata Niasviž ja Kazimierz IV
Keskkool
Kuopios Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust.
Vaata Niasviž ja Keskkool
Kino
Kino Sõprus Tallinnas Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.
Vaata Niasviž ja Kino
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Vaata Niasviž ja Klassitsism
Laat
Tartu maarjalaat 2011. aastal Jäneda laat 2016. aasta mais Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.
Vaata Niasviž ja Laat
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Niasviž ja Ladina keel
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Niasviž ja Leedu keel
Lehtla
''Gazebo'' talvises ''Parc du Mont-Royal'' linnapargis Montréalis Lehtla (vanemas keeles lehtmaja ja ka laube) on väike sõrestikehitis varjualuse puhke- ja lustkohana enamasti aias või pargis.
Vaata Niasviž ja Lehtla
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Niasviž ja Linn
Majoraatmõis
Majoraatmõis oli valdusvorm, mille korral pärandiks olev mõis pärandati tervikuna, meesliini pidi, majoraadiõiguse ehk vanimaõiguse kohaselt lähimale meessugulasele (sama sugulusastme puhul ealiselt kõige vanemale), millega hoiti mõisad ühe perekonna valduses ning ühise tervikuna.
Vaata Niasviž ja Majoraatmõis
Mesila
Mesila Mesila on paik, kus asuvad mesitarud.
Vaata Niasviž ja Mesila
Mihhal Vituška
Mihhal Apanasavitš Vituška (valgevene keeles Міхал Апанасавіч Вітушка; 5. november 1907 Niaśviž – 7. jaanuar 1945 Rudnitski mets Valgevenes, teistel andmetel 27. aprill 2006 München) oli valgevene poliitik ja sõjaväelane (kindral), Teise maailmasõja järel Nõukogude-vastase vastuspanuliikumise juht Valgevenes.
Vaata Niasviž ja Mihhal Vituška
Minski kubermang
Minski kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Niasviž ja Minski kubermang
Minski oblast
Minski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Niasviž ja Minski oblast
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Niasviž ja Moskva
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Niasviž ja Napoleon I
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Niasviž ja Nõukogude Liit
Niasviži loss
Niasviži loss (ka Njasviži loss või Nesviži loss; valgevene keeles Палацава-замкавы комплекс у Нясьвіжы) on endine Radziwillide loss Valgevenes Minski oblasti Niasviži rajoonis Niasviži linnas.
Vaata Niasviž ja Niasviži loss
Niasviži rajoon
Niasviži rajoon on 2.
Vaata Niasviž ja Niasviži rajoon
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Vaata Niasviž ja Partisan
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Niasviž ja Peterburi
Piotr Jaroszewicz
Piotr Jaroszewicz (8. oktoober 1909 Niasviž, Minski kubermang (tänapäeval Valgevene) – 1. september 1992 Varssavi) oli Poola kommunistlik riigitegelane.
Vaata Niasviž ja Piotr Jaroszewicz
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Niasviž ja Poola
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Niasviž ja Poola keel
Puiestee
Puiestee Pariisi peatänaval (Champs-Élysées) Puiestee ehk allee on puudega palistatud tee (ka teed ääristav puuderida).
Vaata Niasviž ja Puiestee
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Vaata Niasviž ja Raamatukogu
Radziwill
Radziwillid (leedupäraselt Radvila; poolapäraselt Radziwiłł; valgevenepäraselt Радзівіл, Radzivił; saksapäraselt Radziwill) olid leedu päritolu Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita aadlisuguvõsa.
Vaata Niasviž ja Radziwill
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Niasviž ja Reformatsioon
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Niasviž ja Rzeczpospolita
Słuck
Słuck (taraškievica: Słucak; transkribeerituna Slutsk; Slutsak) on linn Valgevenes Minski oblastis, Słucki rajooni halduskeskus.
Vaata Niasviž ja Słuck
Teater
Riia Ooperiteater Teater Juliusz Słowacki, Kraków, Poola Teater on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Niasviž ja Teater
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Niasviž ja Teine maailmasõda
Teine Poola jagamine
Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.
Vaata Niasviž ja Teine Poola jagamine
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Vaata Niasviž ja UNESCO maailmapärandi nimistu
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Vaata Niasviž ja Uputus (Poola)
Vahvärk
355x355pxVahvärk (saksa sõnast Fachwerk) on alates keskajast levinud dekoratiivne seinakonstruktsioon, kus vertikaalselt, diagonaalselt ja horisontaalselt asetatud puidust sõrestiku vahel on savi, tellised vm.
Vaata Niasviž ja Vahvärk
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Niasviž ja Valgevene
Valgevene-eesti transkriptsioon
Valgevene-eesti transkriptsioon on valgevenekeelsete sõnade ja nimede kirjutamine eestikeelses tekstis ladina kirjas.
Vaata Niasviž ja Valgevene-eesti transkriptsioon
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Vaata Niasviž ja Vallikraav
Vanavalgevene keel
Vanavalgevene keel (старабеларуская мова) ehk vanaukraina keel (староукраїнська мова) ehk läänevene keel (западнорусский язык) on keel, mis käibis Leedu suurvürstiriigis kirjakeelena.
Vaata Niasviž ja Vanavalgevene keel
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Niasviž ja Venemaa Keisririik
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Vaata Niasviž ja Versailles' loss
1223
1223.
Vaata Niasviž ja 1223
1446
1446.
Vaata Niasviž ja 1446
1492
1492.
Vaata Niasviž ja 1492
1533
1533.
Vaata Niasviž ja 1533
1583
1583.
Vaata Niasviž ja 1583
1584
1584.
Vaata Niasviž ja 1584
1586
1586.
Vaata Niasviž ja 1586
1593
1593.
Vaata Niasviž ja 1593
1596
1596.
Vaata Niasviž ja 1596
1598
1598.
Vaata Niasviž ja 1598
1625
1625.
Vaata Niasviž ja 1625
1627
1627.
Vaata Niasviž ja 1627
1651
1651.
Vaata Niasviž ja 1651
1655
1655.
Vaata Niasviž ja 1655
1672
1672.
Vaata Niasviž ja 1672
1681
1681.
Vaata Niasviž ja 1681
1706
1706.
Vaata Niasviž ja 1706
1720
1720.
Vaata Niasviž ja 1720
1721
1721.
Vaata Niasviž ja 1721
1740
1740.
Vaata Niasviž ja 1740
1747
1747.
Vaata Niasviž ja 1747
1750
1750.
Vaata Niasviž ja 1750
1758
1758.
Vaata Niasviž ja 1758
1764
1764.
Vaata Niasviž ja 1764
1768
1768.
Vaata Niasviž ja 1768
1772
1772.
Vaata Niasviž ja 1772
1778
1778.
Vaata Niasviž ja 1778
1791
1791.
Vaata Niasviž ja 1791
1792
1792.
Vaata Niasviž ja 1792
1793
1793.
Vaata Niasviž ja 1793
1812
1812.
Vaata Niasviž ja 1812
1814
1814.
Vaata Niasviž ja 1814
1835
1835.
Vaata Niasviž ja 1835
1875
1875.
Vaata Niasviž ja 1875
1900
1900.
Vaata Niasviž ja 1900
1939
1939.
Vaata Niasviž ja 1939
1940
1940.
Vaata Niasviž ja 1940
1941
1941.
Vaata Niasviž ja 1941
1944
1944.
Vaata Niasviž ja 1944
1993
1993.
Vaata Niasviž ja 1993
20. juuli
20.
Vaata Niasviž ja 20. juuli
28. juuni
28.
Vaata Niasviž ja 28. juuni
30. oktoober
30.
Vaata Niasviž ja 30. oktoober
4. juuli
4.
Vaata Niasviž ja 4. juuli
Tuntud ka kui Nesviž, Niaśviž, Nieśwież, Njasviž.